Kalev Stoicescu: tundub, et Balti riikide esipresidendiks on saanud Leedu riigipea
“Müncheni julgeolekukonverents ehk Wehrkunde on oluline, kuna see on toimunud palju aastaid ja selliste muutuste ajastul, nagu meil praegu on, ning alati on seal olnud esindatud maailma tipud nii Euroopast, Ühendriikidest, Venemaalt kui mujaltki,” ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu Delfile.
Stoicescu sõnul on Münchenis päevakorras kõige tähtsamad küsimused, mis puudutavad maailma julgeolekut. “See iga-aastane veebruarikuine julgeolekukonverents on vaieldamatult maailma tipp. Kui vaadata, kes seal on läbi aegade osalenud ning kõnelejatena esinenud, siis midagi vägevamat on üsna raske ette kujutada,” tunnustas ta.
Kaljulaid suhteliselt vähenähtaval kohal, Leedu president esikõneleja Euroopa Liidu tuleviku paneelis
“Meie president Kersti Kaljulaid on kahjuks suhteliselt vähenähtaval kohal päeva lõpus ühes neljast paralleelselt toimuvas paneelis, mis puudutab Euraasia piirjooni, kus ta esineb koos Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga, Gruusia, Kasahstani ja Ukraina esindajatega. Oleks tahtnud natuke paremat seltskonda ja paremat küsimust, aga ma usun, et ka see teema on päris huvitav,” rääkis Stoicescu, kelle sõnul kõneleb Leedu president Dalia Grybauskaitė oluliselt mõjukamas paneelis.
“Grybauskaitė esines täna esimeses paneelis, mis puudutab Euroopa Liidu tulevikku, ja ta on seal esikõneleja,” märkis teadur.
“Konverentsi kava vaadates tundub, et Balti riikide esipresidendiks on saanud Leedu president Dalia Grybauskaitė — palju õnne talle!” edastas Stoicescu oma õnnesoovi.
Stoicescu hinnangul paistis Toomas Hendrik Ilves presidendina julgeolekukonverentsil esinedes selgelt silma. “President Toomas Hendrik Ilves — arvatagu temast siseriiklikes asjades mida tahes — on välispoliitiliselt olnud väga nähtav ja aktiivne. Selles osas tuleb kiidusõnu öelda ja Wehrkundes konverentsidel on ta ju olnud alaline külaline läbi aastate. Ma ei tea, kas tal presidendina ükski neist vahele jäi. Ta on prominentsetes paneelides esinenud ja ka küberteemasid käsitlenud, mis veelgi võimendas Eesti mainet ja nähtavust kui eesrindlik küberriik,” selgitas ta.
“Ilves kasutas väga edukalt Müncheni julgeolekukonverentsi platvormi Eesti imidži positiivsemaks tegemiseks ja propageerimiseks. Praegu ta enam president ei ole ja tundub, et selle rolli on vähemalt selleks korraks üle võtnud Leedu president,” tõdes ta.
Nüüd, kus Ilves on Müncheni julgeolekukonverentsi nõuandvas kogus, on tal Stoicescu arvates õigus ka omalt poolt teemasid püstitada ja vastavalt argumenteerida. Seda, mis teemasid ta ise selleks aastaks välja pakkus ja kas neid on ka arvesse võetud, peaks Ilves Stoicescu sõnutsi ise ütlema.
Raskekahurvägi esineb homme
Olulise paneelina tõi kaitseuuringute keskuse teadur välja täna õhtul toimuva arutelu NATO tulevikust eurooplaste nägemuse kohaselt, kus on kohal Briti ja Prantsuse kaitseministrid.
“Raskekahurid on homme — eeskätt Saksamaa liidukantsler proua Angela Merkel, USA asepresident Mike Pence, aga ka ÜRO ja NATO peasekretärid, Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini, Prantsuse ja Saksa välisministrid ning lõpuks ka välisminister Sergei Lavrov,” loetles Stoicescu.
“Tundub, et julgeolekukonverents on ülipõnev ja seda tasub igal juhul jälgida, mis sõnumeid antakse erinevate riikide ja organisatsioonide poolt,” soovitas teadur.
Stoicescu meenutas, et just Müncheni julgeolekukonverentsil pidas Venemaa president Vladimir Putin 2007. aastal oma kurikuulsa kõne, kus ta rääkis võimalikust uuest külmast sõjast. “Paraku oleme sinna ka peaaegu jõudnud. Seetõttu tasub jälgida sõnumeid ja tonaalsust, kuidas millestki räägitakse.”
Homme tasub Stoicescu kinnitusel jälgida Venemaa välisminister Sergei Lavrovi kõnet, mis võib olla eriti huvitav, kuna välisminister kohtus eile G20 tippkohtumise raames USA välisministri Rex Tillersoniga.
Müncheni julgeolekukonverentsil osalevad igal aastal kümned riigipead ja valitsusjuhid, suurettevõtete juhid, mõttekodade esindajad, valdkonna teadlased jt. Sel aastal toimub konverents 17.-19. veebruarini.
