Kersti Kaljulaid Delfile: tasakaalukad rahvusvahelised suhted on meie välispoliitika alustala

President Kersti Kaljulaidi sõnul on iga riigi sisepoliitilised valikud selle riigi enda teha ning Eesti püüab säilitada häid suhteid kõigi meie liitlastega, sealhulgas USAga.

USA president Donald Trump on ametis oldud pooleteist nädalaga jõudnud loobuda Vaikse-Ookeani kaubandusleppes osalemisest, seadnud piirangud seitsme riigi kodanike immigratsioonile, võtnud vastu otsuse jätkata USA-Mehhiko piiritara ehitamisega, viidanud suhete parandamisele Venemaaga jne.

President Kersti Kaljulaid meenutas USA presidendi Donald Trumpi esimesi samme kommenteerides, et USA on riik, mis on väga palju ära teinud Eesti ja saatusekaaslaste taasühendamiseks Euroopa ja vaba maailmaga. „Me suhtleme pidevalt nii Eesti seniste sõpradega USAs kui rajame uusi sidemeid selleks, et omavaheline koostöö oleks ka edaspidi vastastikku kasulik. Transatlantilised suhted on olulised, seda tõsiasja ei ole president Trumpi administratsioon kahtluse alla pannud. Pigem on NATO tähtsust oma sõnavõttudes üle kinnitatud,” tõdes president.

Olen veendunud, et väikese avatud majandusega riigile ei ole protektsionistlikum globaalne majanduskliima sobilikum avatud maailmamajandusest.

President Kersti Kaljulaid

Kaljulaid märkis, et ta ei pea sobilikuks USA sisepoliitilisi valikuid meedia vahendusel kommenteerida. „Iga riigi sisepoliitilised valikud on selle riigi enda teha. Kahtlemata on meil kõikide oma partnerite ja liitlastega ka erinevaid seisukohti ja vaateid. See on täiesti loomulik ja tavaliselt tulenevad need erinevused meie riikide objektiivsetest erisustest. Nii näiteks olen veendunud, et väikese avatud majandusega riigile ei ole protektsionistlikum globaalne majanduskliima sobilikum avatud maailmamajandusest.”

Samas möönis Kaljulaid, et kuna Eesti on ülisuure, 500 miljoni inimesega Euroopa ühisturu osa, ei saa diskussioonid kaubandussuhete ümber kujundamisest meile ka otsest ja kiiret mõju avaldada. „Diskussioon ei piirdu muide Ameerika Ühendriikide ja tema kaubandussuhetega, seda arutelu ka ei algatanud tegelikult ameeriklased. Euroopa Komisjoni viimaste aastate sammud globaalsete kontsernide maksukäitumise korraldamiseks on täpselt sama arutelu osa,” selgitas ta.

Globaalsete kontsernide kätel kandmise aeg on möödas ja just meie kontinendilt algas arutelu, kas üksteise arvelt maksukokkulepete ja soodustuste tegemine on ikka vastuvõetav.

President Kersti Kaljulaid

„Paljud maailma riigid püüavad mõista, kuidas ise ja oma ettevõtete kaudu saada senisest suuremat osa maailma majandusest. Globaalsete kontsernide kätel kandmise aeg on möödas ja just meie kontinendilt algas arutelu, kas üksteise arvelt maksukokkulepete ja soodustuste tegemine on ikka vastuvõetav. Euroopa Komisjon on astunud väga jõulisi samme sellise tegevusega võitlemiseks. Euroopa eestvõttel on maksuturismi teemasid tõstetud G7 formaadis.”

Kaljulaidi sõnul lisandub eelnevale ka tõsiasi, et globaliseerumise ja ka Euroopa ühisturu arendamise võidud on jagunenud ühiskondades ebaühtlaselt. „Praegu käib uue toimiva mudeli otsimine. Euroopa ühisturu olemust ja tulevikku keegi Euroopa partneritest seejuures kahtluse alla ei sea, mis tagab meie majandusele stabiilse kasvuväljavaate ka nende mainitud filosoofilisemate otsingute perioodiks,” kinnitas Kaljulaid.

„Tasakaalukad rahvusvahelised suhted, mis põhinevad eelkõige NATO ja EL liikmelisusel, aktiivsel tegevusel ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu kuulume, ning head suhted kõikide meie liitlastega on ja jäävad Eesti välispoliitika alustalaks,” rõhutas president.