Stalnuhhini kiri tervisehädast, mis ei luba tal autot juhtida: valdan täies ulatuses paremat kätt, vasakut üsna piiratult
Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhini sõnul ei saa ta ise autot juhtida terviserikke tõttu. Tema autoliisingu kulude tasumine riigikogu kuluhüvitistest on tekitanud avalikkuses palju pahameelt, sest ta ei juhi ise seda autot. Seetõttu oli Stalnuhhin nõus sellega, et Delfi avaldab tema kirja riigikogu juhatusele, milles ta kirjeldab küünarnukitraumat, mille tagajärjel on tal vasak käsi sisuliselt kasutuskõlbmatu.
Hr Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Hr Helir-Valdor Seeder
Riigikogu I aseesimees
Hr Jüri Ratas
Riigikogu II aseesimees
Lugupeetud Riigikogu juhatuse liikmed,
1997. aastal sain ma vasaku käe küünarnuki trauma, mille tulemusena hakkas käsi vähehaaval tundlikkust kaotama. Omal ajal sain esmased autojuhiload, kuid peale seda olin paar korda sattunud teel olukorda, mis ohustas kõrvalliiklejaid ning seda selle tõttu, et ei vallanud oma vasakut kätt vajalikul määral. 2010. aastal läks asi täitsa hulluks, ma ei saanud vasaku käega ei raskusi tõsta ega klaviatuuril töötada. Kuid kuna vahetevahel tundsin, et justkui läheb paremaks, siis oma perearst N.K. poole pöördusin vaid 2012. aasta kevadel. Seejärel läbisin tema poolt määratud neurokirurgilised uuringud Narvas ja Kohtla-Järvel. Tulemuseks diagnosteeriti mulle ulnaarnärvi kahjustuse.
Pöördusin sama aasta juunikuus Tartu Ülikooli kliinikumi, kus selgus operatsiooni vajadus (vt lisatud koopiad: Tasuliste meditsiiniteenuste osutamise leping, Teavitatud nõusoleku vorm ambulatoorsel tegevusel, Raviteenuste arve ja Maksekviitung).
Operatsiooni tegi mulle dr L.K. 7. augustil 2012. Närv pidi taastuma ühe aasta jooksul. Kuid seda kahjuks ei juhtunud täiel määral ning juba 2014. aasta kevadest hakkas tundlikkus jälle kaduma, mis minu vanuses pidi olema täitsa tavaline asi.
Hetkel valdan ma täies ulatuses oma paremat kätt, vasakut aga üsna piiratult. Üle kümne aasta sõltun ma oma sõitudes abikaasa ja vanema poja abist. Poliitikuna on mul vajadus külastada avalikke ja erakonnaüritusi Narvas, Ida-Virumaal ja üle Eesti ning enamusel neist käin liisitud autoga, abikaasa roolis.
Kuulun nende hulka, kes ei koorma teisi oma tervisehäiretega ning oleksin meeleldi jätkanud samas vaimus, kuid kahjuks pole te mulle valikut jätnud.
