Riigiprokuratuur esitas kriminaalmenetluse raames süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, kelle suhtes kehtib kohtumäärus ametist kõrvaldamise kohta, MTÜ-le Eesti Keskerakond, endisele Tallinna linnavalitsuse nõunikule, volikogu esimees Kalev Kallole ning viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale, Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Esitatud süüdistuse kohaselt olles Tallinna linnapea võttis Edgar Savisaar altkäemaksu vastu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal. Siinkohal peab mainima, et kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.

Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et kohtueelse menetluse ajal ühendati kolm menetluses olevat kriminaalasja, mille raames esitati süüdistus erinevate kuritegude toimepanemises. Kõnealuse kriminaalasja raames on arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks sularaha kokku summas üle 200 000 euro.

„Kõnealuste juhtumite uurimisega oleme jõudnud järgmisesse faasi ehk süüdistusakti kohtusse saatmiseni. Kuna kohtumenetlus on veel ees, siis kriminaalasja raames kogutud tõendite ning süüdistuse sisu detailne avaldamine jääb kohtusaali,“ sõnas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ning juhtis riigiprokuratuur. Eelistungi aega ei ole veel kohtu poolt määratud.

Alexander Kofkini kaitsja Aivar Pilv kinnitas Eesti Päevalehele, et Kofkinile esitatud süüdistus on nendeni jõudnud. Kofkin on üks Savisaarele väidetavalt altkäemaksu andnud ettevõtja. Süüdistus oli üle 100 lehekülje pikk, mistõttu täpsemalt ei osanud ta seda kommenteerida.

MTÜ Keskerakonna ning Edgar Savisaare kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääs kinnitas, et nii Edgar Savisaar kui ka Keskerakond on süüdistusakti kätte saanud. "Ees seisab ettevalmistamine kohtumenetluses, järgnevalt määrab kohus aja korraldavaks eelistungiks, enne mida peavad kaitsjad esitama kohtule kaitseaktid ja taotlused. Tähelepanuväärne on ka ilmselt asjaolu, et vahetult enne süüdistuse esitamist saatis Riigiprokuratuur kaitsjatele üle 300 lehekülje täiendavaid tõendeid. Kahetsusväärselt ei jätnud Riigiprokuratuur aga kaitsjatele võimalust nende tõendite osas taotlusi või seisukohti esitada, vaid saatis asja enne seda menetlusõigust rikkudes kohtusse," kommenteeris Nääs.

Kriminaalasja varasem käik

22. septembril 2015 otsis kapo läbi Savisaare koduks oleva Hundisilma talu ning leidis sealt üle 200 000 euro sularaha. Samal päeval esitati Savisaarele kahtlustus neljas erinevas korruptsioonikuriteos.

Eelmisel aastal esitatud kahtlustuse järgi võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt varade ja soodustustena altkäemaksu nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses.

Esimene kahtlustus puudutas ettevõtja Hillar Tederit, kes soovis vahetada linnaga kinnistuid. Selle eest olevat Teder lubanud Keskerakonnale üle 200 000 euro suuruse laenu.

Teise kahtlustuse kohaselt maksis Aivar Tuulberg väidetavalt 50 000 eurot altkäemaksu Kultuurikatla ehitustöödega seotud hangete eest.

Kolmanda kahtlustuse kohaselt vahendas Villu Reiljan Vello Kunmani 20 000 euro suurust altkäemaksu, et too saaks ehitada lõpuni oma ehitusloata elumaja Nõmmel.

Täna ütles Reiljan, et kõigile küsimustele kriminaalasja kohta vastab tema advokaat. "Ma ei ole avaliku elu tegelane," ütles Reiljan.

Neljanda kahtlustuse kohaselt sai ettevõtja Aleksander Kofkin soodsamalt linnaga rendilepinguid pikendada. Kahtlustuse kohaselt tasus Savisaarele hüvedega.

Sellega asi ei lõppenud. Märtsis esitati Savisaarele kahtlustus rahapesus suures ulatuses ning Keskerakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Märtsis sai kahtlustuse ka Keskerakonna pikaajaline kampaaniameister Paavo Pettai, kellele esitati kahtlustus dokumendi võltsimises, notarile ebaõigete andmete esitamises, võltsitud dokumendi kasutamises ja Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele ning vastu võtmisele kaasaaitamises.

Sel sügisel lükkas Savisaarele süüdistuse esitamist edasi 2013. aasta kohalike valimiste eelse reklaami küsimus. Linna raha eest tehtud reklaame on pidanud sisuliselt poliitiliseks valimisreklaamiks näiteks erakondade rahastamise järelvalve komisjon, mis sai ka kohtus õiguse, mistõttu Savisaar peab tagasi maksma üle 100 000 euro.

Reklaamidega seoses sai Savisaar septembris süüdistuse Tallinna linna raha omastamises nii enda kui Keskerakonna huvides. Prokuratuur selgitas tollal, et soov on Savisaare enda huvides kõik temaga seotud kahtlustused ühte siduda, et ta saaks kõigile neile vastata ühe kohtuasja raames ega peaks mitmes erinevas kohtuprotsessis osalema.