Üliõpilane: isa pole mind kunagi toetanud, aga raske on rühkida edasi, kui hariduse jaoks pole raha

Jõukas ettevõtja sai juba teist korda kriminaalsüüdistuse, sest hoidub lapsele elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvale. Tema võlg poja ees on ligi 18 000 eurot. Nii kirjutab tänane Ekspress. Ühe sarnase isa laps kirjeldab enda elu järgnevalt.

Paljudel eesti lastel on nii. Mul on samasugune isa, pole mind kunagi toetanud. Ema on mind terve elu kasvatanud ning saab alla 500 euro kuus kätte.

Käisin terve keskkooli kooli kõrvalt tööl. Nüüd õpin ma ülikoolis esimesel kursusel ning ma ei saa isegi riigi poolt vajaduspõhist toetust. See on 75 eurot kuus (seda saavad ainult rikkad tudengid vist). Proovisin viimasena eritoetust ja seda ka ei saanud, sest ma ei tea isa isikukoodi.

Viimane võimalus on isa kohtusse kaevata. Juriidilises pooles pole see produktiivne, sest ma ei võidaks ikka midagi.

Eesti seadused on naljakad, sest need ei paista kunagi läbi. Loodan, et loo allikas saaks vähemalt mingit rahagi.

Väga raske on noorel lapsel jõuda tuleviku, kui tal pole raha isegi hariduse jaoks. Laps tahab ka osta raamatuid või saada omale korralik arvuti, et õppida näiteks noorelt programmeerimist, tehnoloogiat või mida iganes. Reaalsus on aga see, et lihtsalt pole võimalusi.