Pärast kõigi häälte lugemist võitis valimised Leedu talupidajate ja roheliste liit (LVŽS), mis saab peavalimiskomisjoni andmete järgi 141-liikmelises seimis 54 kohta, vahendab Leedu Delfi.

Järgnevad Isamaaliit – Leedu kristlikud demokraadid (TS-LKD) 31, sotsiaaldemokraadid (LSDP) 17, Leedu Vabariigi liberaalide liikumine 14, Kord ja Õiglus 8, üksikkandidaadid 4, tööpartei 2, keskpartei 1, Leedu roheliste partei 1 ja Leedu Nimekiri 1 kohaga.

Formaalselt sai LVŽS 54 mandaati, kuid selle erakonnaga seovad ennast veel kaks üksikkandidaati, mistõttu võib erakond arvestada 56 kohaga, mis on kõige suurem ühe erakonna võidetud kohtade arv pärast 1996. aastat.

Valimiste tulemusena hakkab koalitsiooni moodustama LVŽS, mille esimees Ramūnas Karbauskis on aga korduvalt öelnud, et pakub peaministri kohale endist politseijuhti ja siseministrit Saulius Skvernelist, kes ei ole erakonna liige. Mõnikord on peaministrikandidaadina mainitud ka Euroopa Parlamendi liiget Bronis Ropėt (juhul, kui LVŽS-ile jääb ka parlamendi spiikri koht).

Karbauskis ütles, et ei näe koalitsioonipartnerina suurt vahet konservatiividel (TS-LKD) ja sotsiaaldemokraatidel, kes peavad tema sõnul ise oma olukorra läbi mõtlema ning otsustama, kas tahavad koalitsioonis olla ja millisteks kompromissideks nad valmis on.

Karbauskis ütles, et näeb endiselt võimalust moodustada suur koalitsioon koos nii TS-LKD kui ka LSDP-ga. Muid koalitsioonivariante esialgu ei uurita.

Konservatiivide juht Gabrielius Landsbergis ütles, et 31 kohta saanud erakond ei välista opositsiooni minemist. Karbauskise nimetatud suurde koalitsiooni suhtub ta skeptiliselt. LVŽS peaks Landsbergise sõnul loobuma oma radikaalsetest seisukohtadest, et TS-LKD koalitsiooni läheks.

Sotsiaaldemokraadid LVŽS-ile eitavat vastust ei anna, kuid neil on seimis vaid 17 kohta, millega oleks koalitsioonil kokku vaid 73 kohta, mis on habras enamus. Koos TS-LKD-ga oleks LVŽS-il 87 kohta.