Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on Kadrioru pargi linnapoolse värava asukohta juba ammu otsitud. "A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus pinnase alla mattunud silla leidmine on tõeline kingitus nii ajaloolastele ja muidugi Kadrioru pargile - Liivoja sild ongi Kadrioru pargi iidne värav."

Tallinna linnapea kohustes abilinnapea Taavi Aas lubas omalt poolt, et Tallinna esinduspargi suureks juubeliks 2018. aastal, kui park tähistab rajamise 300. aastapäeva, eksponeeritakse ajalooline väravasild igati esinduslikult kõigile külastajaile .

Kadrioru sünnipäevaks peetakse 22. juulit 1718, kui siia Tallinna lahe äärde saabusid Vene tsaar Peeter I ja Roomast kutsutud itaalia arhitekt Nicola Michetti, ning määrasid tulevase lossi ja pargi asukoha. Ansambel nimetati valitseja abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal).

Kadriorg on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulikku ja uhket Rooma baroki stiilis keisrilossi ümbritses Versailles’ eeskujul rajatud purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, mis on olnud nii valitsejate kui ka kõikide Tallinna elanike lemmik puhkekoht läbi sajandite.

Tänapäeval pakuvad park ja selles asuvad arvukad muuseumid mitmekülgset kultuurset meelelahutust igas vanuses inimestele. Kahe aasta pärast, 2018. aastal tähistatakse Kadrioru 300. juubelit, mille ettevalmistused juba käivad. Juubeliga seotud sündmusi ja tegemisi saab toetada juba täna, annetades Eesti Rahvuskultuurifondi Kadrioru Fondi.