Mainekad ülikoolid, intervjuud, Räniorg ja Balti õpingute konverents – ülevaade president Ilvese nädalasest USA-visiidist
20. mail osales President Ilves Georgetowni Ülikooli lõputseremoonial. Uue põlvkonna diplomaatide ees on kriisidest kirev maastik, kus vanad reeglid, tõed ja müüdid ei pruugi enam pädeda, rõhutas president Toomas Hendrik Ilves Georgetowni Ülikooli diplomaatia õpingute rahvusvahelise magistriprogrammi lõpetajatele peetud kõnes. Ta kutsus diplomaate rohkem suhtlema oma koduriikide avalikkusega, selgitamaks, mida välisteenistus teeb ja püüab saavutada ning kuidas see meid kõiki mõjutab.
Nii näiteks oleme külma sõja järgses mugavustsoonis unustanud, kuidas käituda nendega, kes ei ole demokraatlikud riigid, sõnastas ta ühe väljakutse peagi tööd alustavatele rahvusvaheliste suhete tippspetsialistidele.
Georgetowni Ülikool on üks USA mainekamaid ülikoole, mille diplomaatia õpingute magistriprogramm asutati 1919. aastal. Eelnevatel aastatel on Georgetowni Ülikooli diplomaatia õpingute kooli lõputseremoonial kõnelenud endine USA välisminister Madeleine Albright ja endine NATO vägede ülemjuhataja, kindral Wesley Clark.
23. mail kohtus president Ilves Räniorus digitaalmajanduse ettevõtjatega. Õhtusöögil, mille korraldas Okupatsioonide muuseumi asutaja Olga Kistler Ritso tütar Sylvia Thompson abikaasaga, osalesid mitmed digitaalmajanduse juhtivad ettevõtjad.
Eesti riigipead tervitanud Ronald Reagani administratsiooni aegne USA välisminister George Schultz avaldas imetlust kui palju on digimajanduse eestvedajaid ja innovaatoreid pisikesest Eestist: "Eesti on leidnud olulise koha selles valdkonnas, selle tõestuseks on ka täna siin viibivad eestlased."
Õhtusöögil osalesid teiste seas ka mitmed piirkonnas tegutsevad Eesti päritolu ettevõtjad, juhid ja investorid, nagu Sten Tamkivi, Steve Jürvetson, Hardy Meybaum, Kristel Viidik (Testlio), Ott Kaukver (Twilio), Jevgeni Kabanov (ZeroTurnaround) ja Rainer Sternfeld (Planet OS).
24. mail külastas Ilves Stanfordi Ülikooli politoloogia professori ja endise USA Moskva suursaadiku Michael McFauli kutsel, kes palus Eesti riigipea kõnelema tudengitele ja õppejõududele Euroopa ees seisvatest väljakutsetest.
President Ilvest tervitas Stanfordi ülikoolis USA endine välisminister Condoleezza Rice, kellega neil tekkis tihedam side 2007. aasta aprillikuu sündmuste ajal, kui Rice korduvalt Tallinnasse helistas.
Rändekriisil peatudes möönis Eesti riigipea, et see on olnud Euroopa Liidule tõsine katsumus ja solidaarsuse proovikivi. Rääkides EL-i suhetest Venemaaga, arvas Eesti riigipea, et suvel uuendab EL ühiselt sanktsioonide pikendamist Vene riigiaparaadi suhtes.
„Venemaa käitumine on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist Läänes. Seda ilmestab ka asjaolu, et avalikkuse toetus NATOle Läänemere piirkonnas on mõnedes riikides oluliselt kasvanud,“ nentis president.
26. mail oli president Ilves peaesineja Pennsylvania Ülikoolis Balti õpingute konverentsil, mille korraldajad palusid ta kõnelema rahvusvaheliste arengute mõjust Läänemere piirkonna julgeolekule.
Pennsylvania Ülikooli Balti õpingute ühingu konverents on valdkondade vaheline teaduskonverents, mis keskendub Eesti, Leedu ja Läti ajaloo, majanduse, kultuuri, keele ning rahvusvaheliste suhete uurimisele. Balti õpingute ühing asutati 1968. aastal, selle üleilmne liikmeskond hõlmab teiste seas teadlasi ka Jaapanist, Põhja-Ameerikast, Austraaliast, Venemaalt ja Saksamaalt.
Eesti riigipea meenutas oma kõnes, et tänu õigetele ja kiiretele valikutele ning julgetele otsustajatele 1990ndatel aastatel oleme täna ühed turvalisemad, innovaatilisemad ja kasvavalt edukad Euroopa maad. Elame NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku ja solidaarsuse vihmavarju all ning meie riigid on edukamad kui paljud Läänes omal ajal uskusid – edastame ju mitmete näitajate poolest täna ka oma sõpru nn „vanas“ Euroopas, tõdes president Ilves.
Ta tsiteeris ühe Euroopa kõrge ametniku sõnu 1941. aastal: „Ma ei tunne, et Balti riikide iseseisvus on Euroopa jaoks vajalik“. Nüüd on vastupidi. „Täna näeme, et meie sõbrad on pööramas Läänemere piirkonnale kasvavat tähelepanu, samuti jagame ühist arvamust, et regiooni julgeolek vajab tugevdamist,“ ütles Eesti riigipea, lisades, et ka USA on astunud oma julgeolekupoliitilises mõtlemises edasi suure sammu, kasvatades märkimisväärselt rahalist panust Läänemerepiirkonna julgeoleku tugevdamiseks.
Veel teatas president, et andis Eesti saatkonnas Washingtonis intervjuu USA avalik-õiguslikule telekanalile PBS.
