“Raepressi ja teiste munitsipaalsete infoteenistuste ajakirjanduse matkimine tuleb peatada. Muidu hägustab nende propagandavõrgustik ajakirjanduse ja propaganda piirid Eestis ohtlikult. Pressiteenistuste juhid, nagu Allan Alaküla, kes juhinduvad ametnikutööga sobimatutest ajakirjanduslikest ja erakondlikest ambitsioonidest, tuleb aga suunata teisele tööle. Kesknädal ongi viimasel ajal alla käinud,” kirjutab Tammerk Postimehes.

“Eesti pealinna elanike informeerimiseks loodud infoteenistus kannatab süveneva eksiarvamuse all, et ta tegeleb ajakirjandusega. Raepress on aastate vältel oma tegevust laiendanud. Koos kasvuga on aga süvenenud pettekujutelm, et ollakse midagi enamat kui ametliku teabe jagajad,” leiab Tammerk.

Kus on ajakirjandus, peaks olema ka ajakirjanikud, on Tammerk veendunud. “Raepressis on aga tööl ametnikud, kelle ülesanne on linnarahvast informeerida, samal ajal näidates linnavalitsust nii heas valguses kui võimalik.”

Ajakirjanduse imiteerimine maksumaksja kulul on tema arvates levinud ka väljaspool pealinna, patust pole puhas ilmselt ükski suurem erakond.

Kohalike infotrükiste ülesanne on jagada elukondlikult tähtsat infot, mis ajakirjanduskanalite kaudu ei levi, kuna on liiga lokaalse tähendusega. Praktilisi infolehti annavad välja ka mitmed ettevõtted. “Õnneks küll mitte ajakirjandust matkivalt. Sest muidu peaks Eesti Energia Elektrilehes koos tariifitabelitega ilmuma ka hinnatõusu vastaseid materjale. Rahvusooper Estonia peaks aga avaldama uue hooaja tutvustuse kõrval skeptilise kriitiku soiu teemal “eks see uus ikka hullem tuleb”,” märgib Tammerk.

On selge, et saapaharjaga suppi ei liiguta, ja ajakirjanduse reeglite järgi ei ole võimalik välja anda kohaliku omavalitsuse teabematerjale, leiab Postimehe peatoimetaja. “Kas me ülepea kujutame ette ühte linnavalitsuse nõunikku, kes hasartselt tormab kirja panema artiklit linnapea järjekordsest prohmakast? “

Demokraatlikes riikides Tammerki sõnul sellist nähtust nagu võimuorganite ajakirjandus ei teata ega tunnustata. “Küll on see omane näiteks Venemaale, kus omakorda on praktiliselt tundmatu mõiste “ajakirjandusvabadus”.”