"Pealtnägija": linna JOKK-skeem meenutab Savisaarele esitatud kahtlustuste sisu
Linnakodanik Gunnar Krivun kirjeldas "Pealtnägijas", et tegemist on ühe väikese maatükiga, mis asub Kristiine linnaosas Võrse ja Sõpruse puiestee vahel ja mille omanikuks on Tallinna linn. Tegemist on linna transpordimaaga, kuhu plaaniti kunagi ehitada tänav, kuid pikalt oli seal 15 meetri laiune roheala, mis eristas linnaelanike kodusid ja Sõpruse puiestee äärde rajatud ärihooneid.
Selle vahelõigu pärast ei peaks ettevõte linnakodanike kui naabritega konsulteerima võimalike ehitusmuudatuste ja -planeeringute osas.
Ärihoone kuulub osaliselt parteide suursponsorile Hillar Tederile, kes rendib oma osa Eesti suurimale autode jäemüüjale Amservile. Kolm aastat tagasi läks Amservil oma krundil aga kitsaks ja 5. novembril 2012 tõmmati aialõik vahelt ära, tõmmati üles roheala, kaeti see jämeda killustikuga, asfalteeriti. Sinna pargiti Amservi uued sõidukid.
Gunnar Krivun saatis selle peale linnavalitsusele päringu uurides, kas linn on andnud ettevõttele parkla laiendamiseks loa. Sellest sai alguse 82 lehekülje pikkune kirjavahetus, mis on kestab siiamaani. "Peame täna jõudma sinna, et seadused kehtiks kõigi jaoks," ütles Krivun.
Kogu kirjavahetusest koorus üha jõulisemalt välja asjaolu, et otsused on tehtud kaugemal ja kõrgemal ning tuima järjekindlusega: tahavad seda ametnikud või mitte.
Põhilised episoodid on järgmised: 2013. aasta sügisel pärast parkla laiendamist kinnitasid Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kristiine linnaosavalitsus, et tegevus on ebaseaduslik ning selle jaoks on vaja kirjalikku luba ja kooskõlastusi, mis tol hetkel aga puudusid. Sarnasel seisukohal oli ka mupo.
Kuu aega hiljem muutus linnavalitsuse retoorika kardinaalselt: mupo teatas, et peatab uurimise, kuna maa omanik on linn ning linn ei saa endale karistust määrata. Kristiine linnaosavalitsus teatas endiselt, et ei ole kellelegi andnud luba seda maa-ala kasutada.
Kaks aastat hiljem muudab ka linnaosavalitsus oma versiooni sõnades, et tehti suusõnaline kokkulepe Amserv autoga, et ettevõtte parkimisala laiendada. Seda sõnastati kui roheriba heakorrastamist, sest seal ladustati prügi. Linnakodaniku sõnul ei vasta selline jutt tõele ning mingeid probleeme prügiga seal roheribal polnud. Linnaosavalitsuse esindaja kinnitas, et mingit kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud, vaid tehti suusõnaline lepe ladustamiseks.
2014. aasta sügisel saab linnakodanik kirja Tallinna linnaplaneerimise ametilt, et Amserv ei tegele autode parkimise ega roheala korrastamisega, vaid ehitab endisele rohealale välja tänava ning seal võib igaüks parkida. Suurt liiklust seal ei olnud, vaid Amserv parkis sinna oma autosid.
Alles nüüd, kolm aastat pärast linnakodaniku sihikindlat võitlust bürokraatiaga, otsustas linn korraldada enampakkumise konkreetsele maa-alale kasutaja leidmiseks ja küsida selle eest kuus 520 eurot renti. Nädal tagasi võitis enampakkumise Amserv.
"Kõige murettekitavam on see vaikne JOKK-skeem. Reaalsus on see, et keegi ei kavatse või ei kuula ära koduomanike vaidlusi, liigutakse ühe suunas vahendeid valimata. Leitakse viimanegi seadusepügal, et Amserv saaks tegutseda," kirjeldas Krivun, ja lisas, et paratamatult jääb mulje, et kellelgi on oma ärihuvides vaja, et Tallinna linn niimoodi käituks. "Linna nii absurdse tegutsemise taga peavad olema kellegi huvid."
Hillar Teder ütles "Pealtnägijale", et tal pole aimugi, millest jutt käib ning pärast paaritunnist uurimist lisas, et tema ärihoone poolt ei ole mitte keegi parkla rajamisega linna maale mitte ühelgi viisil seotud olnud.
Täiendatud 14. detsembril: Amservi sisekontroll leidis, et naabri süüdistused osutusid alusetuks
Amserv teatas: "ETV saates "Pealtnägija" esitatud korruptsioonikahtlustused Amservi Sõpruse esinduse aadressil ei pidanud paika, selgub sisekontrolli uurimisest. Ka ERRi eetikanõuniku kinnitusel ei järginud loo autor ajakirjanduseetika koodeksit ega ERRi head tava ning eileõhtuses saates palus "Pealtnägija" Amservi maine kahjustamise pärast vabandust.
Sisekontroll tuvastas isikud, kes Amservi tütarettevõtte Ascar Auto ja Kristiine linnaosavalitsuse esindajatena sõlmisid 2012. aastal kokkuleppe Tallinna linnale kuuluva Lehe tänav T2 transpordimaa kasutuselevõtuks. Selgus, et erinevalt saates väidetust ei tegeletud parkimisküsimuse lahendamisega ettevõtte omanike tasandil. Kokkulepet linnaosavalitsusega ei teinud isegi mitte Sõpruse esinduse toonane juht vaid üks tänaseks ettevõttest lahkunud tootejuht.
Kuigi saates püstitati korruptsioonikahtlus Amservi omanike kohale, selgus et Raivo Kütt puutus parkimisala küsimusega esimest korda kokku alles kaks aastat peale kõnealuse kokkuleppe sündi ning Raivo Aavisto kaks ja pool aastat peale parkla rajamist Lehe tn kinnistule. Kirjaliku kinnituse, et Lehe tänava pikenduse rendile andmine ei ole seotud Edgar Savisaarele esitatud kuriteokahtlustusega, andis ka Riigiprokuratuur.
Samuti ei osutunud tõeseks väited, et maa-ala kasutamisel on jäetud küsimata naabrite nõusolek. Linn maaomanikuna oli naabrite nõusoleku ja kaasamise protsessi läbinud detailplaneeringu menetluse raames ning vajadus veelkordse nõusoleku küsimise järele puudus.
Sisekontrolli auditi kohaselt tegid Ascar Auto töötajad vea asjaajamise korrektse, kirjaliku vormistamise osas, mis oleks võimaldanud tõstatatud kahtlustused kiiremini ümber lükata. Teise õppetunnina toob sisekontroll välja, et auditeeritava perioodi jooksul tuli ette olukordi, kus parkla teema huviorbiidilt väljus ning muutunud asjaolud jäeti tagasisidestamata.
Kõnealust kinnistut ümbritsevate elanike ja ettevõtte esindajate vahel on säilinud heanaaberlikud suhted. Valdav enamus eramajaomanikke on kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut Lehe tänava maa-ala parklana kasutamise osas. Tänaseks ka kirjalikult linnaosavalitsusega sõlmitud rendilepingu kohaselt istutab Ascar Auto naabrite privaatsuse suurendamiseks kinnistu piirile heki.
9. novembril algatatud sisekontrolli uurimise eesmärgiks oli selgitada Amservi Gruppi kuuluva Ascar Auto AS Sõpruse esinduse poolt Lehe tänav T2 kinnistu kasutamise aluste seadustele vastavus. Samuti oli auditi eesmärgiks kinnistu kasutuselevõtu protsessi kaardistamine, et tagada korrektselt dokumenteeritud tegevuste olemasolu."
