Perling: Savisaare haiglas viibimine kriminaaluurimist ei mõjuta
"Saan öelda, et hetkel tema haiglas viibimine kriminaalmetelust ei mõjuta. Samas oli üldteada asjaolu, et tema tervis selline, mis vajab tähelepanu. 2015. aastal on aga riik nii tugev ja niipalju hooliv, et meil oli näiteks ka menetlustoimingutesse kaasatud ka kiirabi, et igal juhul oleks tagatud isikule meditsiiniline abi," rääkis Perling Kuku raadio saates "Nädala Tegija".
Perling tõdes ka, et Savisaare ametist eemdaldamise taotlus on tegelikult Eesti praktikas tavatu taotlus ja selline asi tuleb alati hoolikalt läbi mõelda. "See on erandlik ja see peabki erandlikuks jääma," lisas Perling.
Prokuratuuri esindaja rääkis, et uurimisasutus ei karda, et näiteks Tallinna linnavalitsuse liikmed tõendeid eemaldama hakkaks.
"Eemaldudes konkreetsest kriminaalmenetlusest olen kindel, et iga prokurör mõtleb seitse sammu ette ja selgelt läbi, mis meil on olemas, mida me teeme ja mis me teame," rääkis Perling ja kinnitas, et midagi ei ole muutunud alates pressikonverentsist: "meil on olemas põhjendatud kahtlustus ja konkreetsed tõendid."
Riigi peaprokurör rääkis ka prokuratuuri apsakast, kus Savisaare advokaatidele saadeti kogemata asutusesisene dokument. Perling kinnitas, et selline viga uurimist ei mõjuta.
"See märkmepaber on märkmepaber, mis liikus prokuröri ja avalike suhete vahel ja seal oli artlusel retoorika, sõnakasutus ja detailid, mida pressikonverentsil kasutada. Loomulikult kahju, tõesti kahju, et prokurör välja selle saatis, aga kahtlustust see ei mõjuta," ütles Perling.
Perling rääkis ka laiemalt suuremamahuliste kriminaalasjade uurmisest ja kirjeldas, kuidas sellised menetlused alguse saavad.
Kui laekub info või teave, siis võetakse Perlingu sõnul tänapäeval tavaliselt kohe prokuratuuriga ühendust ja otsustatakse, kas alutatakse menetlust või mitte. Menetlus aga ei alga kohe reeglina sellega, et kedagi hakatakse jälitama.
"Selleks, et kedagi jälitada, peavad olema kindlad alused jne. Ja jälitust tehakse siis ja ainult siis, kui selleks on äärmine vajadus ja muud moodi ei saa. See peab olema, nagu me ütleme, proportsionaalne. Kergete kuritegude puhul näiteks see seda ei ole," rääkis Perling.
Edasi, kui on olemas juba mingid tõendid, siis kergemad toimingud võib teha prokuratuuri loal. Raskemad, nagu jälitamine ja sarnased toimingud, toimuvad ainult kohtu loal. Sealjuures peab prokuratuur seda vajadust hästi kohtule põhjendama. Ja kui kohus annab loa, siis alles tohib toimingutega alustada.
Riigi peaprokurörilt küsiti saates ka, et kas prokuratuur võtab oma menetlustes arvesse ka näiteks valimisi.
Perling selgitas, et suuremahulise kriminaalasja puhul on äärmiselt erinevad asjaolud. "Prokuratuur, kaitsepolitsei ja politsei ei lähtu valimistest. Küll aga leiame me seda, et kriminaalmenetlus ei saa olla asi iseenesest. See on protsess, aga selle läbiviimisel tuleb ka arvestada teisi demokraatlikke protsesse. Kui on võimalik tõendite pinnalt otsustada, kas avalike menetlustoimingutega alustada enne valimisi või on tõendid sellises seisus, et nende kogumisega saab ka peale valimisi alustada, siis on mõistlik austada ka teisi riigis aset leidvaid demokraatlikke protsesse," rääkis Perling.
Lõpetuseks rääkis peaprokurör, et menetlus on seisus, kus kahtlustused on esitatud ja tõendid olemas ning kõik läheb planeeritud rada mööda. Konkreetseid tähtaegu Perling lubada ei saa, sest möödunud on vaid kolm päeva esmaste avalike menetlustoimingute alustamist, kuid prokuratuuri esindaja lubas, et asjaga tegeletakse võimalikult kiiresti.
