"Aastate kaupa mitte mingisugust puhkust, ei talvel, suvel, mingil muul ajal. Viimane "puhkus" oli mehel 4. maist üks nädal, vormistati ära, sai puhkuseraha, ainult et puhkust ennast pole saanud. Kodus on pinged talumatuks muutunud, lastega koos pole praktiliselt mitte midagi teinud ega kuskil käinud. Ja mitte sellepärast, et raha ei leiduks, vaid sellepärast, et puhkust ei anta. Lihtsalt ei anta. Nüüd on lapsed juba selles vanuses, et ei tulekski enam koos meiega kuskile. Mees on ühes ja samas firmas töötanud üle 20 aasta, selle aja jooksul on palju omanikke vahetunud, kuid puhkusi pole kunagi saanud. Ainult omanikud ja ülemused puhkavad, töötegijad puhkust ei saa," jätkab lugeja.

Eesti Päevaleht kirjutas, et ehkki iga-aastast põhipuhkust tohib seaduse järgi osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel ning tavapärane peaks olema 28-päevane puhkus, on praktika sootuks teine. Tööandja pakub ainsa võimalusena puhkust pigem osade kaupa.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistab, et kaebusi, milles kurdetakse tööandja surve üle puhkuse andmisel, on jätkuvalt. Probleemid algavad juba puhkusekava koostamisel, kui osapooled ei jõua mõlemaid rahuldava kokkuleppeni. Töötaja hakkab nõudma talle seadusega ettenähtud eelisõigusi ja kui seda teeb mitu töötajat korraga, on tööandja keerulises olukorras. Sageli ei tule nad sellest muud moodi välja kui puhkust jupitades.

Seadus lubab puhkust mitmeks osaks jagada tingimusel, et üks osa on vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See on minimaalne aeg töövõime taastumiseks ja säilimiseks, nendib Miidla-Vanatalu.

KOMMENTEERI: Kas eelistad puhata 28 päeva järjest või pigem osade kaupa? Kuidas on tavaks puhata Teie ettevõttes?