SOS Lasteküla pani Ameerikas raamatuid müünud noored eestlaste koduustel annetusi küsima
Toimetuseni laekus lugeja vihje, mille kohasel tundub SOS Lasteküla ukselt uksele annetuste küsimine liiga agressiivsena.
„Kui rahaküsija satub vanemaealise inimese, pensionäri peale, kel endilgi raha pole, kuid kes annetuse küsija oskusliku veenmise peale leebub ja lõpuks ka raha annab, siis on see väga alatu,“ kirjutas lugeja toimetusele.
Lugeja küsis, kas selline ukselt-uksele rahaküsimine (nagu USA raamatumüük) on ikka eetiline. „Inimese uksele minnes pannakse ta ju niikuinii sundseisu, kus eeldatavalt oma olemuselt hea inimene ei mõtle oma otsust läbi. Miks pannakse inimene olukorda, kus tal on väga ebamugav rahaküsijale ära öelda?“ küsis lugeja.
SOS Lasteküla kommunikatsioonispetsialist Ave Schmidt ütles, et inimeste kõnetamine annab heategevusorganisatsioonidele võimaluse annetajateni jõuda ja selgitada neile muu hulgas ka põhjalikult seda, mille jaoks raha kogutakse.
„Eestis otsivad väga mitmed heategevusorganisatsioonid oma annetajatega otsekontakti. Näiteks Toidupank, kes kutsub toidukauplustes inimesi üles toetama toidukogumispäevade raames puudust kannatavaid peresid. Samuti toimus nüüd nädalavahetusel Hille Tänavsuu Vähiravifondi „Kingitud elu” suurtalgud, kus koguti inimestelt annetusi Eesti linnade apteekides,“ tõi Schmidt näiteks.
Ta lisas, et USA raamatumüüki meenutav annetuste küsimise stiil polnudki põhjuseta selline. Nimelt olla sel kevadel ühe päeva jooksul Juuru SOS Lasteküla perebussi jaoks raha küsimas inimeste ustel Southwesterni tudengid.
„Bussi on lastekülale väga vaja, sest nii saavad kuueiikmelised pered koos vajalikke sõite teha – kas siis näiteks arsti juurde või käiakse perega teatris. Oleme tudengitele nende abi eest väga tänulikud, sest nad teevad seda vabatahtlikult ja soovivad Juuru SOS Lasteküla peresid aidata,“ selgitas Schmidt.
Ta lisas, et annetamine on vabatahtlik ja inimesed, kelle ustele koputati, annetasid vastavalt soovile ja võimalusele. „Oli inimesi, kes annetasid 10 või 50 senti. Mõned inimesed annetasid ka lastele korralikke kasutatud asju, näiteks annetas üks tore Tallinna pere kasutatud jalgratta. Leidus väga palju inimesi, kes soovisid aidata. Oleme südamest tänulikud iga annetuse eest,“ märkis Schmidt.
