Rein Toomla: Kaido Jaanson oli hiilgav lektor ja suurepärane rahvavalgustaja
"Tundsin teda rohkem kui 40 aastat päris mitme tahu pealt. Kui üliõpilasena ajalugu õppisin, siis tema oli minu õppejõud ja lõputöö juhendaja. Hilisemast aga tean teda vast veelgi paremini, sellest ajast, kui me olime kolleegid, õppejõud politoloogiaosakonnas - 1995-2005 oli ta politoloogia osakonna õppejõud, enne seda peaaegu 30 aastat ajaloo osakonna õppejõud," rääkis Toomla.
"Õppejõuna oli ta täiesti hiilgav. Ta oli hea lektor, ta rääkis hästi, tal oli väga rikkalik sõnavara ja erakordselt korralik eesti keel. See töö oli tal väga nauditav. Ta ise arvas, et ta ei ole nii hea, nagu on Hillar Palamets. Ta arvas, et Palametsani ta ei küündi! Aga mina arvan, et ega ta Palametsale väga palju alla ei jäänud," illustreeris Toomla Jaansoni lektorivõimeid.
Samuti oli Jaanson Toomla sõnul suurepärane Eesti ajaloo rahvani viija.
"Ta oli suurepärane rahvavalgustaja – kasutaksin sellist sõna. Ta ei ole akadeemilisi artikleid väga palju kirjutanud. Muidugi tal oli ka neid, aga tema rahvavalgustajalik tegevus, ennekõike just kaheksakümnendate lõpul, üheksakümnendate algul, kui oli vaja kirjutada ümber Eesti ajaloo sõlmpunktid - sellist tööd tegi ta hiilgavalt, kirjeldas palju just Eesti ajaloo sõlmküsimusi – Vabadussõda, riigi loomine..."
Oluline osa tööst jäi Jaansonil Toomla sõnul siiski lõpule viimata.
"Lõpupoole oli tema põhivaldkonnaks, mida ta huviga uuris, üks kummaline tegelane meie poliitilisest ajaloost - Aleksander Kesküla. See oli tegelane, kellest arvati, et ta mängis märkimisväärset rolli mõjutamaks sakslasi Esimese maailmasõja ajal, et nad saadaksid Lenini Venemaale. Hardi Volmer on sellest teinud kunstilise lähenemise, filmi „Minu Leninid“. Kaido Jaanson andis sealgi nõu – ega teda tiitrites minu teada mainitud ei ole. Aga ta tegeles Kesküla teemaga päris põhjalikult. Kesküla jäigi läände, elas Hispaanias kus oli ühe nooruki koduõpetaja, sellest noorukist sai hiljem üks politoloogia suurkujusid, tema nimi oli Juan Linz. Ja Kaido Jaanson Ameerikas olles otsis selle Juan Linzi üles - see näitab tema uurimistöö põhjalikkust," meenutas Toomla ja lisas, et kui Jaansoni tervis poleks halvenenud ja tal olnuks võimalik Keskülast raamat kirjutada, oleks see olnud oluline osa tema elutööst ja kindlasti ka nauditav lugemismaterjal. "Ta oli hea sulega selliste eluliste asjade lahti kirjutamisel," sõnas Toomla.
"Ta oli ka presidendi akadeemilise nõukogu liige kaunis pikalt, peaaegu kümmekond aastat, eriti üheksakümnendate lõpul Lennart Meri aegadel väga tegev."
Jaansoni olulise tööna tõi Toomla välja veel Vabadussõjas vabatahtlikena osalenud skandinaavlaste teema käsitlemise, mille põhjal valmis ka raamat "Draakoni hambad."
