Uuring: suur osa politseinikest näeb perevägivallas süüd ka naistel
Peamiseks naistevastase vägivalla põhjuseks peetakse küll meeste suutmatust oma agressiivsust kontrollida, ent enamik politseinikke näeb süüd ka naistel ja nende mõtlematul või provokatiivsel käitumisel.
Hindamiseks esitati kolm tüüpilist vägivalla ohvriks langenud naist süüdistavat hoiakut. Kõik kolm leidsid vastajate hulgas toetuse. Enamik vastajatest süüdistab toimunud vägivallas ka ohvrit ennast ja näeb põhjuseid ohvri käitumises.
Kõige enam toetati arusaama mõtlematult käituvatest naistest, kes hääletavad juhusliku auto peale, joovad endid purju, lähevad kaasa võõraste meestega ja kes otsekui enda hoolimatuse ja rumalusega vägivalla välja kutsuvad. Seda seisukohta toetas valdav osa, 70–80 protsenti vastajatest.
Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai sõnul on teine üsnagi levinud naisi süüdistav arusaam, et naised näägutavad mehe kallal seni, kuni viimasel ütleb närv üles ja ta naisele kallale läheb. Seda seisukohta toetas 73–83 protsenti vastajatest.
Kolmas hoiak, naiste väljakutsuv käitumine ja riietus, kogus märksa vähem toetajaid, vaid 42–60 protsenti politseitöötajatest olid sellega nõus.
Mõnevõrra üllatav on Pettai sõnul tulemus, et noorsoopolitseinikud süüdistavad ohvreid teistest vastajatest mõnevõrra rohkem.
Vastajatel paluti hinnata ka kaht tüüpilist vägivallatsevat meest süüdistavat hoiakut.
Kõige olulisemateks vägivalla kasutamise põhjusteks peetakse meeste oskamatust oma agressiivsust kontrollida (vihajuhtimise oskuste puudumist), liigset kontrollivajadust – neid seisukohti toetab 95–100 protsenti vastajatest.
Küsitluse põhjal võib Pettai sõnul väita, et Eesti vajab vägivallatsejatele suunatud programme, psühholoogilist (sund)nõustamist, vihajuhtimise koolitusi ja muud sellist.
Võrreldes omavahel hinnanguid arusaamadele, mis otsivad toimepandud vägivallas süüd naistes – ohvrites või meestes – vägivallatsejates, näevad uuringu tegijad, et mõnevõrra enam kalduvad vastajad süüdistama mehi kui naisi.
Enamik vastajatest (94–100 protsenti) näeb vägivalla põhjuseid ka alkoholi ja narkootikumide tarbimises. Kaalukaks põhjuseks peetakse ka töötuse ja vaesuse mõju (68–87 protsendi arvates).
Uuring viidi läbi ka juristide seas ja sarnaselt politseinikele näevad selle järgi naistel süüd ka juristid, kuigi väiksemal määral.
