Rootslased kardavad Eestis marutaudi

Pärnu sanatooriumisse pääsme broneerinud rootslased loobusid sõidust, kui olid lugenud Dagens Nyheteris ilmunud lugu marutaudiepideemiast Eesti kuurortlinnas.

Tervise müügijuht Lia Vahemets rääkis, et Rootsi lehes ilmunud kirjutise vastu hakkas ta huvi tundma pärast seda, kui Rootsist neile puhkajaid toov turismifirma teatas, et lugu on põhjustanud mitme inimese tuusikust äraütlemise, kirjutas Postimees.

“Saatsin neile küll meili, et nad võivad julgesti tulla, midagi sellist pole, siiski jäi mitu inimest tulemata,” kaebas Vahemets.

Paarikümnerealises nupus, mis ilmus ajalehe eelmise nädala neljapäevases numbris ja mille autor on Stefan Lundberg Helsingist, kirjeldatakse Eesti kuurordis möllavat marutaudi. “Turiste hoiatatakse hulkuvate koerte ja kasside eest, kes kannavad eluohtlikku nakkust,” seisis kirjutises.

Viitega Pärnu Postimehele on lisatud, et kohaliku veterinaarkeskuse spetsialisti Jaak Jaansoni sõnul laieneb epideemia iga päevaga ja olukord on väga tõsine.

Soome autor lisab veel, et Pärnu on tuntud oma poolmetsikute kodutute koerte poolest, kes hulguvad tänavatel, linn aga on viimastel aastatel olnud populaarne reisikoht nii rootslastele kui soomlastele.

Lundbergi loo aluseks on Pärnu Postimehes 20. jaanuaril ilmunud artikkel “Pärnumaal ründab marutaud endiselt raugematu jõuga”. Linnas möllavast marutaudiepideemiast pole aga ajalehes sõnagi, kõik loomade nakatumise juhtumid, millest räägitakse, on olnud maakonnas.

Pärnumaa veterinaarkeskuse loomatervishoiu peaspetsialist Jaak Jaanson, mitte aga Jansson, nagu Rootsi lehes kirjutati, on öelnud, et marutaudiga on seis tõesti halb: “Ei lähe päevagi, mil ei tooda materjali laboriuuringuteks.”

Marutaudioht pole ainult Pärnumaal, vaid ka kogu Eestis jõudnud sellisele tasemele, kus epidemioloogid kardavad juba inimohvreid. Naaberriigis Lätis surigi eelmisel aastal inimene marutõppe. Eestis nõudis marutõbi inimelu viimati 1986. aastal.