Kaitseminister Sven Mikser ütles radari avamisel, et uus radar annab kaitseväele vajaliku situatsiooniteadlikkuse ja ohtude eelhoiatuse, samas pole Tõikamäe radar kasulik ainult Eesti riigile, vaid ka kohalikule omavalitsusele ja siinsetele inimestele. Mikser tänas ka kohalikku rahvast ja omavalitsust, kes küsisid radarposti arendamise protsessi käigus õigeid küsimusi. „On mõistlik, kui leiame koostöös lahendusi, mis häirivad harjumuspärast elu võimalikult vähe ja toovad kohalikele kasu,“ ütles Mikser ministeeriumi teatel.

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles, et Tõikamäe radari meeskond on Eesti silmadeks-kõrvadeks, esimeseks kaitseliiniks. „Tegemist on lahingüksusega, mis on valmis kaitsma Eestit nii siin radaripostil kui ka maastikul,“ ütles kolonel Tarien.

Tarien tuletas meelde, et Tõikamäe pakkusid radari asukohaks välja juba 2001. aastal Eesti õhuseire võimalusi uurinud NATO analüütikud. „Kui alguses oli see visioon utoopia, seejärel tundus liiga kallis, siis nüüd ei osata enam ilma selleta elada,“ rääkis kolonel Tarien.

Tõikamäe radarpost võimaldab koos 2013. aastal avatud Muhu radarposti ja juba aastaid töös olnud Lääne-Virumaal asuva Kellavere radariga õhuväel näha Eesti õhuruumis toimuvat. Hea radarkatte saamiseks peavad radarid paiknema nii, et nad näeksid olulistes suundades. Seetõttu paigutati üks radar Muhu saarele läänepoolse sektori paremaks katmiseks ning kagu suunda toetab Tõikamäe.

Korralik radarpilt riiki ümbritsevast õhuruurmist suurendab eelhoiatusaega võimalike kriiside puhkemise korral, ühtlasi on korralik õhuseirepilt hädavajalik nii NATO hävitajate lendudeks kui ka vajadusel erinevate õhutõrjesüsteemide toimimiseks.

Tõikamäe radar suurendab ka rahuaegset lennuohutust. Lennuliiklusteenistuse tsiviilradarid suudavad praegu näha vaid neid lennukeid, mis lendavad sisselülitatud transponderitega, aga õhuväe radarid suudavad tuvastada praktiliselt kõiki õhusõidukeid. Seega tekib ka tsiviillennujuhtidel parem ülevaade sellest, mis meie õhuruumis toimub.

Tõikamäe radar on koos teiste Eesti õhuväe radaritega lülitatud regionaalsesse Eestit, Lätit ja Leedut hõlmavasse õhuseiresüsteemi BALTNET. Radaripilt Tõikamäelt läheb nii Ämarisse Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskusesse kui ka Leedus paiknevasse BALTNETi juhtimiskeskusesse. BALTNET ise on aga osa tervet NATO ühtset õhuruumi jälgivast ja kontrollivast suurest süsteemist.

Tõikamäel asuv radar hangiti koos Muhu radariga ühishankel koostöös Soomega. Kokku hankisid kaks riiki Prantsuse firmalt Thales-Raytheon Systems 14 radarit Ground Master 403 koos lisavarustusega. Kuna korraga hangiti palju radareid, sai tootja tänu tootmisefektiivsusele pakkuda radareid väga soodsa hinnaga – sisuliselt sai Eesti tänu Soome suurhankega ühinemisele kaks radarit ühe hinnaga.

Hangitud radarid on võimelised õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Nii Tõikamäe kui Muhu radarid on mobiilsed süsteemid, vajadusel saab radari oma alalisest asukohast tunni aja jooksul minema viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.

Lisaks primaarradaritele sisaldas hange ka sekundaarradareid, radari tööks vajalikke generaatoreid, konteinereid ja sõidukeid, hooldussüsteemi, varuosasid, koolitust ning radoome ehk kupleid, milledega radarid statsionaarsel positsioonil kaetud on.

Kokku maksis Eesti kahe õhuseireradari eest 22,4 miljonit eurot, st. ühe radari hinnaks on umbes 11,2 miljonit eurot. Radarite ostusumma on tänaseks juba tasutud.

Tõikamäele on rajatud radarposti peahoone, abihoone, trassid, piirdeaed, juurdepääsuteed –kogu radarisüsteemi teenindamiseks vajalik taristu. Kokku läks taristu rajamine maksma 7,5 miljonit eurot.

Radarpostil käib vahetustega tööl kokku umbes 20 inimest – lisaks õhuväe radarispetsialistidele ka kaitseliitlastest palgaline valvemeeskond ja kinnisvara hooldus. Nii valvemeeskond kui abitöölised on kohalikud inimesed, samuti on osad õhuväelased end piirkonna omavalitsustesse elanikeks registreerinud.