Herkeli sõnul on algatus otseselt ajendatud eilsetest rahanduskomisjoni hääletustest, millega tema poolt esitatud kaks muudatusettepanekut riigieelarvele ei saanud ei poolt- ega vastuhääli. Formaalselt lükati ettepanekud tagasi häältega 0:0 ning riigikogu suures saalis neid teist korda hääletada ei saa.

Herkeli sõnul oli komisjoni meeltesegadus ilmselt seotud muudatusettepanekute katteallikaga, milleks oli erakondadele riigieelarvest antav raha. „Komisjoni liikmed vaatasid abitult üksteisele otsa ja keegi ei tõstnud kätt ei üht- ega teistpidi,“ ütles Herkel. „Olin külalisena komisjoni istungil, et ettepanekut põhjendada. Muuhulgas tõin faktipõhiselt välja, et Eestis eraldatakse riigierakondadele eelarvest palju rohkem raha kui Euroopa Liidu riikides kombeks. Ma ei tea, kas see ajas komisjoni liikmed segadusse, aga ilmselgelt oli tegemist peataolekuga, mida suure saali hääletusel saaks lahendada,“ ütles Herkel.

Kehtiva seaduse järgi ei panda täiskogul hääletusele ettepanekuid, mis on saanud juhtivkomisjonis vähem kui kaks poolthäält.

Herkeli sõnul ei saa puuduvaid väljavaateid saalis toetust saada kuidagi omistada olukordadele, kus hääled jagunevad 1:1 või 0:0. Eelnõu järgi peab hääletamisele mittepanemise alus lisaks poolthäälte vähesusele sisaldama ka vastuhäälte olemasolu, neid peaks Herkeli meelest olema vähemalt kolm.

Riigieelarve muudatusettepanekute hääletamine rahanduskomisjonis jätkub täna ning teiste hulgas on ootel veel kolm Herkeli poolt esitatud muudatust. Nende ettepanekutega võetakse erakondade rahast (kokku 5,4 miljonit) kolm miljonit eurot, millega tugevdatakse kaitseliitu ja piirivalvet, lisatakse raha siseriiklikele põllumajandustoetustele ning suurendatakse omavalitsuste haridusraha. Miljoni euro eest vähendatakse ka riigieelarve defitsiiti. „Loodan, et komisjonil on mehisust täna 0:0 hääletusi mitte korrata,“ ütles Herkel.