Karmo Tüür Putini ajalookäsitlusest: Venemaa jaoks on Teine maailmasõda identiteedi keskne osa
Äsja teatas Venemaa president Vladimir Putin, et Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktis ei olnud midagi halba, sest Nõukogude Liit ei tahtnud sõdida ning tal oli vaja aega oma relvajõudude moderniseerimiseks, arvel olid aga kuud ja päevad. Politoloog Karmo Tüüri sõnul on Venemaa ja Eesti ajaloonägemused vastandlikud.
„Esimene ja fundamentaalne tasand on see, et praegune Venemaa ei saa ega taha lasta murendada enda kui Teise maailmasõja suurima ohvri ja kangelase müüti," ütles Tüür. Tegemist on Venemaa jaoks alusmüüdiga, peamise identiteeti loova konstruktsiooniga ja seetõttu on oluline, et võit Suures Isamaasõjas, nagu Venemaal seda nimetatakse, jääks määrimatuks kõikvõimalike alternatiivse lugude poolt, lisas ta.
Kommenteerides Putini viiteid MRP-le ja Poola rollile Tšehhoslovakkia jagamisel, ütles Tüür, et seal kordub Venemaa praeguse presidendi poolt nii armastatud mõttekäik: "Aga teised tegid ju ka!" Tüüri sõnul pole Putini jaoks ilmselt eriti oluline, et säärane argumentatsioon on pisut lapsik ja süüdimatu. „Enamik süüdistatavaid püüab oma süüd sel moel pisendada ja ju see siis emotsionaalse rahulolu pakkumise tasandil nende endi jaoks toimib," lisas ta.
„Kolmandaks on korduma kippuv üleskutse jätta ajalugu ajaloolastele, kes peavad kirjutama ühe ja õige ajaloo. Venemaal on ikka ja jälle asutud ühelt poolt võitlema ajaloo võltsimiste vastu ja teiselt poolt sedasama ajalugu ümber kirjutatud," ütles Tüür.
Kõige üldistatumal tasandil aga - iga riik vajab müüte. Venemaa ja Eesti alusmüüdid ja ajaloonägemused on vastandlikud. Pole mingit alust oodata, et need niipea ühtiks, selleks kas peaks Eesti lakkama olemast iseseisev või Venemaa lakkama olemast impeerium.
