Pilvre sõnul on muutunud olukorras kerkinud üles küsimused ka tsiviilühiskonna käitumisest ja tsiviilkaitsest.

"Põhjust on rääkida asendusteenistusest, mille kontseptsioon tuleks läbi vaadata ja lõdvendada neid nõudmisi, mida esitatakse asendusteenistusse värvatutele. Kas väikesed füüsilised vead ikka takistavad töötamist näiteks sanitarina?" ütles Pilvre.

"Asendusteenistuses peaksid muuhulgas sirguma kodanikud, kes on võimelised haigete ja haavatute hooldamiseks," lisas Pilvre.

Parlamendis peetud julgeolekupoliitilisel debatil tõi Pilvre välja ka selle, Euroopa pole vaatamata pingutustele suutnud leida üksmeelt Venemaa sanktsioonide osas.

"Kahju, et isegi meie heade naabrite reaktsioonid Ida- ja Põhja-Euroopas on nii vastuolulised. Euroopa kaheks jagunemine paistab suhtumises Ukrainasse selgelt välja. Selles valguses on oluline iga samm, mida Eesti teeb selleks, et kuuluda lääne- ning mitte postsovetlikku kultuuriruumi," nentis riigikogu väliskomisjoni liige Pilvre.

Pilvre hinnangul ei maksa alahinnata kooseluseaduse vastuvõtmist, mis märgina viitab meie kuulumisele Vana Euroopaga ühte seltskonda ning millel on ka selge välispoliitiline dimensioon.