Mikseri välja öeldud 44 miljonit eurot on aga märksa suurem summa, kui seni kaitseväe kevadise õppuse Kevadtorm korraldamiseks kulunud ligikaudu 6,4 miljonit eurot. Arvestades, et Eesti Päevalehe andmetel peaks ka Siili eelarve olema samas suurusjärgus, tekib küsimus, millele kulub ülejäänud rohkem kui 35 miljonit eurot.

Kaitseminister Mikseri sõnul ei kulu 44 miljonit eurot pelgalt õppuse korraldamiseks ning et selle summa sisse on arvestatud ka puuduva varustuse ja relvastuse hankimine. Kapten Arvo Jõesalu Kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast ütles Delfile, et kulutuse eesmärk on tagada õppuse õnnestumine: „Eesti kaitsmisel on oluline, et üksused oleksid korralikult varustatud. Selle summa eest täiendatakse juba olemasolevaid varustuse ja relvastuse varusid ning seda alates üksuse tasemest kuni üksikvõitlejani välja." Kapten Jõesalu sõnul jääb hangitav kaitseväe kasutusse ka pärast suurõppust Siil.

Suurõppusel peaks plaanide järgi osalema 12 000 meest. Kapten Jõesalu sõnul moodustavad õppuse selgroo 6500 reservväelast ning ülejäänud osalejad on kas kutselised kaitseväelased või 2015. aastal ajateenistuse lõpetavad võitlejad.

Suurõppuse Siil planeerimine algas juba 2012. aastal ega ole seetõttu seotud Ukraina sõjaga. Õppuse eesmärk on kontrollida 1. Jalaväebrigaadi ehk Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, tagalapataljoni, suurtükiväepataljoni, õhutõrjepataljoni ja pioneeripataljon formeerimist täismahus. Teisisõnu kontrollitakse suurõppusega kaitseväe valmisolekut kiireks reageerimiseks, üksuste moodustamiseks, kokku harjutamiseks ning sõjaliseks juhtimiseks.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles kaitseminister Mikser, et kogu kaitsekulude eelarve on 2015. aastal 412 miljonit eurot. Kuna kaitse-eelarvele on lisatud ka Eestisse saabuvate liitlaste võõrustamise kulud, jõuavad Eesti kaitsekulutused järgmisel aastal 2,05 protsendini ehk isegi kõrgemale NATO soovituslikust 2 protsendist.