Le Monde: Miks ei ole Prantsusmaa valmis Mistrali müüki peatama
Prantsusmaa üritab kõigiga läbi saada ja seetõttu on kõik temaga rahulolematud, nentis prantsuse päevaleht Le Monde täna dessantlaev Mistrali müügi tekitatud rahvusvahelise skandaali põhjalikus kajastuses.
Kahe Mistral klassi dessantlaeva müük Venemaale on sümboolselt Prantsusmaa jaoks hävitav, nendib leht. Seda hoolimata sellest, et võimalikud relvamüügikeelud Venemaa suhtes ei puuduta juba sõlmitud lepinguid.
"Mistral on relv. Prantsuse sõjaväe juveel, mida toodab Prantsuse riigile kuuluv laevaehitusfirma DCNS. Merede Šveitsi nuga," kirjeldas leht laeva. Selle eesmärk on sõjalise jõu projitseerimine ja juhtimine.
"Kui [sõjalist jõudu] projitseeritakse, siis seda ei tehta kodus," märkis Prantsusmaa Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Venemaa ekspert Thomas Gomart.
Eksprertide hinnangul täidab Mistral Vene sõjaväe jaoks puuduva lünga. Venemaa president Vladimir Putin lausus eile, et Venemaa peab tugevdama oma kaitsevõimet ja sõjalist kohalolekut Krimmis ja Sevastoopolis, et seista vastu NATO demonstratiivsele lähenemisele. Kuna Putin kardab, et Ukraina armee võib peale Ida-Ukraina mässu mahasurumist võtta sihiks Krimmi tagasivallutamise, siis ei saadeta esimest Mistrali, nimega Vladivostok, tõenäoliselt mitte Vaiksele ookeanile, nagu esialgu planeeritud, vaid Mustale merele.
"Mistral on sõjalaev ka siis, kui tal pole kahureid," torkas Strateegiliste uuringute fondi nõunik François Heisbourg, kelle jaoks see müük on uskumatu.
Mistral klassi laevade müüki hakati arutama juba 2008. aastal ja leping allkirjastati 2011. aastal, kui president oli veel Nicolas Sarkozy. Kohe tabas müüki kriitika nii USAst, Ida-Euroopast ja ka osade Prantsusmaa ekspertide poolt.
Ometi oli Sarkozyl müügiks omad põhjused. Müügiga loodeti Putini suhtumist pehmendada, talle näidata, et Euroopa pole tema suhtes vaenulik. See žest pidi kustutama vanad külma sõja aegsed refleksid.
Ent kahtlejaid oli ka Prantsusmaal. "Putini käitumist on võimalik ennustada ühe aasta, mitte kolme aasta peale ette," kritiseeris üks sõjaväelane. Filosoof André Glucksmann kritiseeris, et see vaid õhutab kõige hullemat. Samuti oli kõigil meeles Vene mereväe juhataja Vladimir Võssotski ütlus, et Mistral oleks võimaldanud Musta mere laevastikul Gruusia sõja ajal oma missiooni täita 40 minutiga 26 tunni asemel.
Sarkozy meeskond ei lasknud end sellest kõigutada. Tollal tegid Peterburis oma laevade müümiseks kõhutantsu ka hollandlased ja hispaanlased. Majanduskriisi tõttu muutusid eelarved järjest õhemaks ja klientide osas ei oldud enam nii valivad. Kõik üritasid oma sõjatehnikat müüa.
Saint-Nazaire'i linnas oli samas olukord laevatehases tõsine. Venelastele kahe laeva ehitamine tagab neljaks aastaks tuhat töökohta. Leping kirjutati alla.
2012. aastal presidendiks saanud François Hollande üritas teemat maha vaikida. Laeva merrelaskmine 2013. aasta oktoobris toimus saladuskatte all ja selle aasta juunis Saint-Nazaire'i laevaga tutvuma saabunud 400 vene mereväelast toodi linna võimalikult märkamatult.
Juba allakirjutatud lepingust loobumiseks pole Hollande'il enam valikut. Kaduma läheksid töökohad, maksta tuleks leppetrahvi ja kannatada saaks Prantsusmaa maine relvamüüjana. Mida mõtleksid sellest Pärsia lahe äärsed riigid ja India, kellele Prantsusmaa üritab müüa oma hävitajaid Rafale?
Mistrali müügi toetajad ei leia, et see muudab Prantsusmaa reeturiks. Dessantlaevad ei kalluta otsustavalt sõjalist tasakaalu Venemaa kasuks. Miks peaks vaid Prantsusmaa maksma, kui teised ostavad Venemaalt gaasi ja avavad oma pangad vene rahale? "See on valedebatt, mida peavad silmakirjateenrid," lausus eile võimul oleva sotsialistliku partei peasekretär Jean-Christophe Cambadélis.
