Välisminister Urmas Paeti sõnul on see selge edasiminek Bukaresti tippkohtumise otsuste elluviimisel. "Alliansi laienemine on oluliselt suurendanud stabiilsust ja julgeolekut Euroopas. Laienemine on olnud nii NATO kui kogu Euroopa edulugu," rõhutas ta. "Peame oluliseks NATO laienemispoliitika usaldusväärsuse tagamist ka edaspidi," lisas Paet.
Eesti toetab Paeti kinnitusel Montenegro liitumiskõnelustele kutsumist ning Gruusiale liitumiskava andmist. "Makedooniaga soovime liitumisläbirääkimiste kohest algust, kui nimevaidlus lahenduse leiab," lausus Eesti välisminister lisades, et edasiminek NATO suhetes Bosnia ja Hertsegoviinaga on samuti oluline.
Paeti sõnul on kõige olulisem, et ei oleks välistatud ühegi Euro-Atlandi piirkonna riigi liitumine NATOga. "Ainus tõeline tingimus on kandidaadi vastavus Washingtoni lepingu artiklis 10 sätestatule - kõigil riikidel, kes jagavad NATO väärtusi ja soovivad ning suudavad täita liikmesriikide kohustusi, peab olema võimalus alliansiga ühineda," lisas ta.
24.-25. juunil osaleb välisminister Paet Brüsselis NATO välisministrite kohtumisel, mille üheks olulisimaks teemaks on kollektiivkaitse ja Euroopa julgeoleku kindlustamine. Kohtumisel arutatakse ka NATO-Venemaa suhteid muutunud julgeolekuolukorras.
Lisaks kollektiivkaitsega seonduvatele aruteludele valmistavad välisministrid ette septembris Walesis toimuvat NATO tippkohtumist ning kõnelevad NATO laienemise teemadel. Samuti räägitakse Afganistaniga seonduvast.
NATO välisministrite kohtumise raames toimub ka NATO-Ukraina komisjoni istung.
