Pähklemäe sõnul ei arvesta kooseluseadus lapse huve vanema surma puhul. „Näiteks kui naisel on laps ja korter ja ta elab oma uue partneriga vabaabielus, pärib ema ootamatu surma korral korteri laps. Kui ema kooselu registreerib, pärib peamise osa ema uus partner. Huvitaval kombel ei teki aga partnerile ühtegi kohustust last ülal pidada või majutada."

Delfi uuris justiitsministeeriumilt, millised on sellisesse olukorda sattunud lapse õigused. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Susann Mikli sõnul reguleerib vanema ja lapse õigusi perekonnaseadus. Selle järgi pole oluline, kas vanemad on abielus või mitte ning lapse ülalpidamise ja lapse eest hoolitsemise kohustus on lapse vanematel ehk inimestel, kellest laps põlvneb.

„Kooseluseaduse eelnõu ei sea last kuidagi kehvemasse olukorda võrreldes sellega, kui lapse ema abielluks uuesti või sureks olles abielus lapse isaga. Igal juhul on lapsele tagatud seaduse kohaselt pärimisõigus ja ta päriks esimeses järjekorras näiteks poole oma ema varast, teise poole päriks abikaasa," ütles Mikli.

Mis puutub ajalehes Pealinn ilmunud Pähklemäe väitesse partnerlussuhte ülesütlemise kohta, siis ütles Mikli, et kooselulepingut ei saa lõpetada ühepoolse ülesütlemisega, vaid kokkuleppel notari juures. „See on karmim nõue kui abielu lahutamise puhul. Abielu saab lahutada ka perekonnaseisuasutuses, kooselulepingut saab kokkuleppel lõpetada üksnes notari juures, et tagada kooselulepingu poolte nõustamine varalistes küsimustes," lisas ta.