Anvar Samost: Rail Balticust on saamas uue koalitsiooni esimene proovikivi
Rail Balticuga edasiliikumine seisab Eestis teatavasti selle taga, et keskkonnaministeerium pole heaks kiitnud projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi. Keskkonnaministeerium on lubanud anda kinnituse ainult juhul, kui programmist kaob kavandatavat Nabala maastikukaitseala läbiv trassivariant.
Planeerijad soovivad Nabalat läbiva variandi sisse jätta, et anda otsustajatele piisavalt infot kõigi alternatiivide kohta. Ka Pentus-Rosimannuse kolleeg valitsuses majandusminister Urve Palo leiab, et maastikukaitseala loomine ei välista, et Rail Baltic sealt läbi võiks minna. Loogiline - ja just seetõttu tulebki hinnata, milline on mõju.
Pentus ise ei ole suutnud või soovinud arusaadavalt põhjendada, miks on täpselt Rail Balticu planeerimise ajal tarvis Nabalasse kaitseala looma hakata ning miks ei saa isegi hinnata seda piirkonda läbivat võimalikku trassivarianti. Jutt Tuhala nõiakaevu kaitsest näib otsituna, sest esiteks jääksid kõik trassid sellest nelja-viie kilomeetri kaugusele ning teiseks on nõiakaev juba kaitse all. Eksperdid kinnitavad, et "tundliku veerežiimi" raudtee rajamine ei häiri.
Veel enam - plaanitavat kaitseala lõikaks raudtee vaid ligikaudu 300 meetri ulatuses. Selle riba muutmine sihtkaitsevööndiks on üldse küsitav, sest seal algselt inventeeritud "liigirikas madalsoo" on osutunud kõdusooks, mis pole kaitsealune kooslus.
Mitmed reformierakondlased on viimastel nädalatel tulnud välja ootamatu ideega rajada Rail Baltic hoopis olemasoleva Tallinna-Pärnu raudtee asemele. Nimelt selle asemele, mitte kõrvale nagu näeb ette üks ettevalmistatavatest alternatiividest. See oleks jabur ja nõuaks hulga täiendavate raudteeliinide ehitamist - ei saa ju jätta 80 kilomeetrit 1520-millimeetrist raudteed muust Eesti raudteevõrgust eraldatuks?
Mis siis võiks olla Rail Balticu pidurdamise tegelikuks põhjuseks? Tõenäoliselt soovib Pentus-Rosimannus näidata end iga hinna eest keskkonnasõbrana, tegelikest asjaoludest hoolimata. Seda kinnitavad kramplikud ja teadlastele arusaamatud radikaalsed deklaratsioonid nii põlevkivi kui fosforiidi suhtes. Kahjuks võib sel moel keskkonna kaitsmine osutuda karuteeneks.
Ei saa ka välistada, et Reformierakonnas peab keegi Rail Balticut lihtsalt "Siim Kallase projektiks", mida seetõttu ei tasu liiga hoogsalt liikuda lasta.
Kokkuvõttes: keskkonnaminister peaks lõpetama õiguslikult ebapädeva pidurdamise ning lubama professionaalse keskkonnamõjude hindamise neil trassidel, mille eksperdid on välja valinud. Uuel peaministril on võimalus end kehtestada, näitamaks, kes on majas peremees.
Loodetavasti ei pea me ühel hetkel tõdema, et võimalus Eestit Euroopaga ühendava kiirraudtee rajamiseks on pöördumatult möödas.
