Victoria Nuland, USA abivälisminister Euroopa küsimustes, hoiatas 8. mail Prantsusmaad Mistralide tarnimise eest, tekitadas sellega Prantsusmaal omajagu poleemikat. Esimene Mistral klassi laev antakse Venemaale üle selle aasta oktoobris, teine järgmisel aastal, kirjutas Le Monde.

USA ettepanekud ärritasid oluliselt Pariisi, kus leitakse, et Venemaaga kaubandussuhetest vähe sõltuv USA saab endale lubada juttu sanktsioonidest, mida ei saa lubada Venemaa kaubandusest ja energiast rohkem sõltuv Prantsusmaa.

Prantsusmaa president Francois Hollande väljendas oma pahameelt laupäeval Saksamaal kantsler Angela Merkeliga peetud pressikonverentsil. "See leping allkirjastati 2011. aastal, seda täidetakse ja viiakse lõpule järgmises oktoobris. Praegusel hetkel pole see küsimuse alla seatud," lausus Hollande.

Tema meeskonna liikmed olid eile Aserbaidžaanis visiidil viibides veel otsekohesemad. "See leping on alla kirjutatud, see viiakse ellu, venelased on selle eest tasunud, tühistamine tooks endaga kaasa leppetrahvid"; sellisel juhul "karistavad sanktsioonid Prantsusmaad," lausus anonüümseks jääda soovinud isik Hollande'i lähikonnast.

Mis puudutab süüdistusi, et Prantsusmaa näitab Mistrale Venemaale müües üles kindlameelsuse puudumist, siis lausus Hollande'ile lähedane allikas, et "Prantsusmaa on oma töö teinud" Ukraina kriisi lahendamiseks, toetades Venemaa ja Ukraina ametiisikute vastu suunatud esimest sanktsioonidelainet.

Mistralid "ei kuulu ka kolmanda laine majandussanktsioonide nimekirja, mida eurooplased parasjagu arutavad," lisas allikas. Hollande selgitas eile Bakuus, mis võib kolmanda sanktsioonidelaine kehtestamise kaasa tuua.

Kui 25. mai presidendivalimised Ukrainas ei saa toimuda "provokatsioonide" või "sissetungi" tõttu, siis on "vajalik minna sanktsioonidega teisele tasemele. Kuid täna vean kihla, et need 25. mai valimised toimuvad," lausus Hollande.

Ehk Mistral klassi laevad tarnitakse Venemaale.