Välisminister Urmas Paet ütles tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis, et separatistide viimaste päevade tegevus Ukraina idaosas on vastuvõetamatu, teatas välisministeerium.
“Sarnast tegevust nägime hiljuti ka Krimmis, mis on tänaseks Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud,” lisas ta.
“Euroopa Liit mõistab hukka separatistide tegevuse Ida-Ukrainas," ütles välisminister Paet. "Ukrainat destabiliseeriv tegevus tuleb lõpetada koheselt ning kõik osapooled peavad astuma tõsisesse dialoogi, et leida olukorrale rahumeelne lahendus," lisas ta. Paet ütles, et välise sõjalise jõu kasutamine Ukrainas ei ole aktsepteeritav ja peab lõppema kohe. Samuti nõutakse Venemaalt parlamendi otsuse tühistamist, mis lubab Vene relvajõude Ukrainas kasutada.
Paeti sõnul otsustasid Euroopa Liidu välisministrid, et laiendatakse Euroopa Liidu piirangute nimekirja, mis puudutab sissesõidukeelde ja varade külmutamist.
Euroopa Liidu riigid mõistsid ühiselt hukka Venemaa agressiooni Krimmis. "Liikmesriigid otsustasid seoses Krimmi annekteerimisega välja töötada ühise ja konkreetse mittetunnustamispoliitika," ütles välisminister Paet.
Käesoleval nädalal toimuvate Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa neljapoolsetest kõnelustest rääkides tõi Paet välja, et kõneluste juures peab juba alguses selgelt välistama, et ükski lahendus ei tule Ukraina arvelt. “Ukraina peab oma tuleviku otsustama ise,” lisas Paet.
Välisminister Paet pidas tähtsaks OSCE vaatlusmissiooni töö alustamist Ukrainas. “Eesti valmisolek erimissioonil osalemiseks on kõrge – Eesti on esitanud sellele kokku 22 kandidaati,” ütles Paet. Hetkel on missioonil kaks Eesti vaatlejat, aga kui OSCE edaspidi missiooni suurendab, siis on võimalik, et sinna lisandub neid veel,” lisas ta.
Eesti toetab välisministri sõnul ka Euroopa Liidu tsiviilmissiooni ettevalmistamist, mille eesmärk oleks julgeolekusektori reformi ja õigusriikluse toetamine Ukrainas.
Ministri sõnul kinnitas nõukogu Euroopa Liidu pühendumust allkirjastada Ukrainaga ülejäänud assotsiatsioonilepingu sätted, sealhulgas vabakaubanduslepingu, nii kiiresti, kui võimalik pärast Ukrainas toimuvaid presidendivalimisi 25. mail. Nõukogu võttis täna vastu ka määruse, mis vähendab või kaotab tollimaksud Ukrainast pärit kaupadele. "See on Ukrainale oluliseks toetusmeetmeks kuni vabakaubanduslepingu allkirjastamiseni," ütles Paet.
Nõukogu kinnitas ka oma valmisolekut pakkuda Ukrainale rahalist toetust, et tagada riigi majanduse ja rahandusolukorra stabiilsus. Nõukogu võttis täna vastu otsuse, mis loob tingimused Ukrainale finantsabi andmiseks. Sellega on Ukrainale antud abi kogusummaks 1,6 miljardit eurot.
Samuti toetatakse Ukrainat energiajulgeoleku valdkonnas, leides lahendusi riigi energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast, sealhulgas energiaallikate mitmekesistamisega.
