Millega Ansipi valitsemisaastad meelde jäävad? Pronksiöö, "silvergate", euro tulek

Ligi üheksa aastat Eesti peaminister olnud Andrus Ansip teatas tagasiastumisest ning seetõttu on paslik meenutada mõningaid tähtsamaid sündmusi ja suurimaid skandaale, mille juures tema valitsusel kandev roll mängida oli.

Pronksiöö

Ülekaalukalt kõige mõjukam, ühiskonda raputanud ning tõenäoliselt kõige suuremate tähtedega Eesti ajalukku minev sündmus Andrus Ansipi valitsusajal oli pronkssõduri eemaldamine Tõnismäelt. Kaasnenud ulatuslikud rahvarahutused peamiselt Tallinnas on inimestel meeles tänaseni.

„Me tahtsime hauatähist teisaldada avatult ja viisakalt, kuid paraku peame me tunnistama, et see ei õnnestunud. Mul on väga kahju, et paljud inimesed läksid kaasa provokatsioonidega ja asusid vandaalitsemise teele,“ rääkis Ansip 27. aprilli hommikul valitsuse erakorralisel pressikonverentsil.

2009. aasta valitsuskriis ja sotside lahkumine

Pinged negatiivse lisaeelarve kokkupanekul viisid sellise kriisini, mis tõi kaasa sotsiaaldemokraatide lahkumise valitsusest.

„Aus on praegu tunnistada, et selles koosluses see koalitsioon ei ole suuteline enam efektiivselt edasi tegutsema. Seetõttu kavatsen ma täna esitada Vabariigi Presidendile avalduse kolme ministri ametist vabastamiseks. Ja need kolm ministrit on rahandusminister Ivari Padar, rahvastikuminister Urve Palo ja siseminister Jüri Pihl,“ rääkis Ansip valitsuse pressikonverentsil 21. mail 2009. aastal.

Rahandusministri koha sai pärast seda endale reformierakondlane Jürgen Ligi ning siseministriks sai Marko Pomerants (IRL).

Rahvastikuministri koht likvideeriti ning tema ülesanded jagati ära teiste ministeeriumide vahel.

Skandaal sotsiaaltoetustega ja minister Maripuu lahkumine

Ansipi valitsus sai kriisi sügavaimas punktis tublisti raputada seoses erinevate sotsiaalvaldkonda puudutavate muudatustega ning kuna nende elluviimine oli kohati väga nadi, siis tuli toonasel sotsiaalministril Maret Maripuul amet maha panna.

Kõige suurem skandaal puhkes puuetega inimestele töövõimetuspensioni ja puudetoetuse maksmata jätmise ümber. 1885 inimese puhul hilines töövõimetuspensionide väljamaksmine, sealjuures 155 juhul kuni 45 päeva. Kujunenud olukorra põhjustas vildakas IT-arendustöö, mis toimus Maripuu teadmisel.

„Süsteemi korrastamiseks oli reform hädavajalik. Aga muidugi, reformi tuleb teha korrektselt. Sotsiaalministeeriumis ei saadud hakkama sellega, et reforme oleks tehtud selliselt, et inimesed ei oleks saanud kannatada. Selles on kindlasti süüdi sotsiaalminister. Kuid reform iseenesest oli äärmiselt vajalik,“ kommenteeris peaminister Ansip 2009. aasta 22. jaanuari valitsuse pressikonverentsil Maripuu tagasiastumist.

Maripuule pandi lisaks IT-lahendusega seondunud skandaalile süüks ka seda, et tema juhitav sotsiaalministeerium ei suutnud piisavalt hästi ette valmistada pensionide maksmise muutust, mille kohaselt lõpetati pensionäridele igakuine raha koju kätte viimine. Samuti sai laiaulatusliku kriitika osaliseks 2009. aastal jõustunud töölepinguseadus, mille looja oli Maripuu juhitav ministeerium.

Pärast Maripuu lahkumist sai sotsiaalministris Hanno Pevkur.

Euro tulek

Eurole üleminek oli Ansipi ja kogu Reformierakonna suur unistus. Ta nimetas aastaid seda Eesti üheks kõige suuremaks väljakutseks. Ühisraha kasutuselevõtmiseni loodeti jõuda juba 2007. aastal, kuid toona läks see plaan lörri, kuna riigi majanduslikud näitajaid ei õnnestunud vajalikele kriteeriumidele vastavaks sättida. Euro kasutuselevõtt Eestis sai teoks alles 2011. aasta saabudes.

„See on väike summa eurotsooni jaoks, aga see on suur samm Eesti jaoks. Õnnitlen Eesti rahvast Euroopa ühisraha kasutuselevõtu puhul!“ rõõmustas Ansip 2011. aasta 1. jaanuari ööl, mil ta võttis välja Estonia teatri juurde pandud automaadist välja esimesed eurod.

Silver Meikari käivitatud Reformierakonna rahastamisskandaal

„Silvergate“ sai alguse 2012. aasta mais, mil reformierakondlane Silver Meikar väitis ajaleheartiklis, et ta on parteikassasse teadmata päritoluga raha toimetanud. Prokuratuur asus neid väiteid uurima ning suurem osa reformierakondlasi Meikari poolt öeldut eitama ning sellega seonduvatele küsimustele hämavalt vastama.

Skandaali tuules sai alguse kodanikuliikumine „Aitab valelikust poliitikast“, mis korraldas meeleavaldusi nii Tartus kui ka Tallinnas.

Meikar visati süüdistuste pärast Reformierakonnast välja ning ameti pani maha skandaali keskmesse sattunud justiitsminister Kristen Michal (tema oli Meikari sõnul tundmatut taustaga raha peasekretärina vahendanud – toim). Michali asemel sai justiitsministriks Hanno Pevkur, kelle positsiooni sotsiaalministrina võttis omakorda üle Taavi Rõivas.

Meikari skandaali järelmõjuks võib pidada ka Harta12, rahvakogu algatust ja jääkeldri kogunemist.

Autorollo skandaal

Reformierakondlasest keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse ettevõtte Autorollo pankroti osas tulid ilmsiks kahtlused, et minister võib olla seotud ettevõttest raha välja kantimises osalemisega.

Näiteks oli Autorollo arvetelt internetipangas makseid riigikogu arvutist, millele igaühele ligipääsu olla ei saa. Maksed leidsid aset ajal, mil Väino Pentus oli haiglas ning ei saanud kuidagi riigikogus kohal olla.

Pentus-Rosimannus on öelnud ta pole Autorolloga seoses midagi kahtlast korda saatnud ning riigikogu arvutist ülekandeid teinud.

„Ta (Keit Pentus-Rosimannus - toim) ei ole ju kunagi seda öelnud, et tal pole mitte mingisugust seost (Autorolloga - toim). Tal on vähemalt isa ja tütre seos olemas,“ ütles peaminister Andrus Ansip 17. jaanuaril 2013. aastal valitsuse pressikonverentsil.

Skandaal sisevalimistel ja Ojulandi lahkumine

Pärast seda kui Eesti Ekspress avastas Reformierakonna sisevalimistel pettuse, mille käigus pahaaimamatud Lääne-Virumaa vanainimesed osalesid enda teadmata peaminister Andrus Ansipi partei juhatuse moodustamisel, läks lahti skandaal, mis maksis mõjukale reformierakondlasele Kristiina Ojulandile tema koha.

Ojulandile pandi süüks valimispettuse juures niitide tõmbamist ning mitmed asjaga seotud isikud väitsid, et just Ojuland käskis neil hääli võltsida.

„Praeguseks on piisavalt tõendatud see, et häältega manipulatsioon puudutas praegu teada olevalt 39 isikut ja on tõendatud ka erinevate isikute ütlustega, et hääletati võõrast identiteeti kasutades ainult ühe isiku poolt, see on Kristiina Ojulandi poolt,“ rääkis Ansip 2013. aastal 6. juuni valitsuse pressikonverentsil.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus skandaali lahvatamise järel Eesti suuremate erakondade juhid Kadriorgu aru andma.

„Järjekordne pettuseskandaal Reformierakonnas ületas selgelt kõik taluvuspiirid. Reformierakonna siseskandaal annab teistele võimaluse õõnestada kogu meie valimissüsteemi usaldusväärsust ja kahjustab Eesti mainet,“ ütles president Ilves toona.

„Üks daam“ Ukrainas

2013. aprillis hakkas Eesti meedias levima Ukraina välisministeeriumi kaudu peaminister Ansipile omistatud tsitaat „vale on panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja Euroopa Liidu vaheliste suhete tuleviku ühele kaardile, ühele daamile“

See tsitaat tõi kaasa mitmeid mõtteavaldusi ja kahtlusi, kas endise Ukraina endise peaministri ja enamiku EL-i liidrite poolt poliitvangiks nimetatud Julia Tõmošenko osas tasub Eesti peaministril selliseid sõnu teha.

„Sellele lausele eelnes kindlasti lause, et selektiivne kohtupidamine, poliitiliselt kallutatud kohtupidamine pole aktsepteeritav. See asetab lause kindlasti konteksti. Nüüd kui ma peaks vande all kinnitama selle lause õigsust või tõele mittevastavust, siis ma pigem vaikiksin. Kuna mul seda kohustust praegu ei ole, kas kinnitada või ümber lükata, siis ma pigem võtan selle lause omaks. Ehkki faktiliselt suur osa sellest lausest on küll minu oma, aga mingi oma on mõtteliselt minu oma, üle minu huulte tulnud ei ole. Aga see ei puutu asjasse, ma ei ütle sellest lausest lahti,“ ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil 18. aprillil 2013. aastal.

Sirbi juhtum ja Langi lahkumine

Kultuurilehele Sirp uue juhi leidmine osutus keerulisemaks kui SA Kultuurilehe nõukogu ja ministeerium lootsid. Skandaal paisus nii suureks, et kultuuriminister Rein Lang pidi ameti maha panema. Tagantjärele vaadates tuleb tõdeda, et Sirbi skandaal oli pigem viimaseks tilgaks karikasse, kuna Lang oli kultuuriinimestele juba oma varasemategi otsuste ja ettepanekutega vastuvõetamatuks muutunud.

Mõned kultuuriinimesed läksid lausa nii kaugele, et nimetasid Sirbile uue peatoimetaja leidmise protsessi tsensuuri ilminguks Eestis ja ametikohal vaid nädala vastu pidanud Kaur Kenderit partei poolt ametisse nimetatuks juhiks.

„Rein Lang on teatanud, et ta kavatseb esitada oma tagasiastumise avalduse ministri ametist esmaspäeval riigikogu ees. Seega, enne kui ta lahkunud pole, pole justkui kohane hakata siis uut ministrit otsima. Kui kadunuke veel alles mõtleb lahkumisele, pole keegi haudagi kaevanud, siis vist on kohatu temalt susse jalast ära kiskuda ja hakata tema vara jagama,“ rääkis Ansip valitsuse pressikonverentsil 28. novembril 2013. aastal.

Langi asemel sai kultuuriministriks Urve Tiidus.