Loe, kui lootusrikkalt Ansip rääkis Ukraina tulevikust 2013 aprillis: president lubas reforme prokuratuuris, korrakaitses ja kohtunike seas
Toome arhiiviist välja tsitaadid valitsuse pressikonverentsilt, mis toimus 18. aprillil 2013, kui peaminister Andrus Ansip kirjeldas oma Ukraina-visiidi tulemusi ja oli lootusrikas sealsete reformide suhtes. Viimased paar kuud on aga näidanud, et reforme ei paista ja riik on kukkunud kodusõja lävele.
Andrus Ansip: Mul ei ole olnud rohkem kohtumisi peale selle nädala taguse kohtumise Ukraina peaministri ja presidendiga. Saan rääkida ainult sellest, mis oli arutelu all nendel kohtumistel.
No nii, millest me siis rääkisime? Rääkisime sellest, et Ukrainas on juba olulised reformid mõnes valdkonnas läbi viidud. Näiteks kriminaalmenetluse koodeks on vastu võetud, advokatuuriseadus on vastu võetud. Piinamisvastased mehhanismid, OPAKT on selle asja nimi, on vastu võetud. President on lubanud oma dekreediga ülalmainitud seaduste ellurakendamist ning rahaliste vahendite leidmise nende seaduste ellurakendamiseks. Justiitsalased reformid on tehtud tihedas koostöös Veneetsia komisjoniga. Tõsi, me teame ka teist poolt. Veneetsia komisjoni väitel, mitte kõiki Veneetsia komisjoni soovitusi ei ole ühemõtteliselt üle võetud, aga see koostöö toimub ja see koostöö on olnud siiani tulemuslik. Ukraina peab jätkama ja presidendi kinnitusel ka jätkab koostöös Veneetsia komisjoniga prokuratuuri, kohtunike ja korrakaitset puudutavate seaduste vastuvõtmisega. Ukraina on lubanud seaduseelnõud koostada 1. oktoobriks ja saata siis nad üle vaatamiseks, konsulteerimiseks Veneetsia komisjonile. Kõigest sellest me rääkisime meie kahepoolsel kohtumisel.
Teised olulised reformid, põhiseadus. Uus põhiseaduse esimene tekst on välja töötatud, ka sellega tutvub praegu Veneetsia komisjon. Ukrainas kohtureformi läbiviimine selliselt, et see süsteem tõepoolest vastaks euroopalikele standarditele, eeldab ka põhiseaduse muutmist. Põhiseaduse muutmine teatavasti on pikem protsess. Ja nad on selle protsessiga alustanud ja eesmärk on ikkagi kogu Ukraina õigussüsteem viia vastavusse euroopalike standarditega.
Avaliku sektori finantshaldus on teema, millega Ukrainas praegu tõsiselt tegeldakse. Riikliku Raamatupidajate Koja pädevuste laiendamine, korruptsioonivastase võitluse tõhustamine. Need on need teemad, millega Ukraina praegu tegeleb.
Ukraina ja Euroopa Liidu suhted, ka majandussuhted, on arenenud suhteliselt hästi viimastel aegadel. Näiteks 2009. aastal Euroopa Liidu eksport Ukrainasse oli 14 miljardit eurot ja 2012. aastaks oli see kasvanud peaaegu 24 miljardi euro suuruseks. 14-lt 24-ni, täpsemalt 23,8 miljardi euroni. Import Ukrainast Euroopa Liitu kasvas samal ajavahemikul 7,9 miljardilt eurolt 14,6 miljardi euroni. Ehk siis kaubavahetuse kasv Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on ajavahemikus 2009-2012 olnud tormiline.
Ukraina on ka meie partneriks, aga kõigi ISAAFi liikmete partneriks Afganistanis. Ka regionaalselt Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina vaheline kaitsekoostöö tugevneb. Praegu on kavas asutada Leedu, Poola ja Ukraina osalusel ühine brigaad LItPol, UkrBrik, ma ei tea, kuidas nad niisuguseid nimesid kogu aeg suudavad välja mõelda. Aga see on päris märkimisväärne algatus, käesoleva aasta esimesel poolaastal loodetakse jõuda ühise kavatsuste protokollini, sest selle brigaadi staap peaks hakkama asuma Poolas, Ljublinis. Ukrainlased kavatsevad selles ühises kaitsealgatuses oluliselt panustada.
No nii, missugune on Eesti Ukraina poliitika, nii nagu valitsus selle sõnastanud on. Eesti seisukohad ütlevad selgelt, et peame Ukraina sujuvat ja sügavat lõimumist Euroopa Liiduga väga oluliseks. Ja soovime allkirjastada assotsiatsioonileppe Ukrainaga novembris toimuval idapartnerluse tippkohtumisel ning selle eesmärgi saavutamiseks ootame Ukrainalt suuremat tähelepanu pööramist õigusriiklusele ja reformidele. Just nendele samadele asjadele, millest me Ukrainas nii peaministri kui ka presidendiga minu visiidi ajal kõnelesime. Aitäh. Minu poolt kõik.
