Jaak Allik, Gräzini kolleeg ringhäälingunõukogus, heitis ETVle ette, et toimetusepoolset juhtimist oli vähe ning kuna toimetus ei teadnud, mida koostööpartnerid pakuvad, ostetigi sisuliselt siga kotis ja nii juhtuski, et kogu õhtu oli Savisaart täis.

Gräzin leidis teiselt poolt, et kui toimetus oleks kogu õhtut tugevamalt kavandanud, siis kuidas oleksid nad peale Savisaarele nii edukat aastat öelnud näiteks "Tujurikkuja" või "Edekabeli" tegijatele, et nemad Savisaarest nalja teha ei tohi?

"Kohalikud valimised olid väga lähedal, suure osa ideedest andis ju Savisaar ise, ka dokumentaalkaadritest oleks naljaka saate saanud," kommenteeris Gräzin.

Televaatajana eelistab Gräzin vana-aasta õhtul pigem kiirelt muutuvat ja kaootilist programmi vana vene kesktelevisiooni stiilis kogu õhtu kestvale saatele. "Keegi ei jää kaheks tunniks "Sõda ja rahu" vaatama, kogu aeg peab midagi juhtuma," nentis Gräzin.

Selle aasta "Tujurikkuja" tundus talle varasematega võrreldes kesisem, polnud nii häid sketše kui 2010. aasta purjusujumine või 2008. aasta snaiper katusel.

Ringhäälingunõukogu liikmetele tapmisähvarduse toonud "Tujurikkuja" Estonia sketši kohta laenas ta kommentaari Woody Alleni filmist "Kuriteod ja üleastumised", kus üks režissöör arutas, mis on komöödia. "Komöödia võrdub tragöödia pluss aeg," leidis tegelane filmis.

"Tujurikkuja" pilas Titanicu hukkumise teemalist näitust Lennusadamas. Gräzini jaoks on Titanicu tragöödia ajas kadunud, mistõttu näiteks 1997. aasta film "Titanic" on tema arvates pigem komöödia, mis omakorda on toonud kaasa arvukalt paroodiaid, mis pilavad näiteks peaosatäitjate Leonardo DiCaprio ja Kate Winsleti embust laeva ninas.

Kas Estonia hukust on nalja tegemiseks piisavalt aega mööda läinud, ei osanud Gräzin öelda, sest ta oli samal ajal USAs ning ei elanud üle seda, mida kogesid tollal Eestis elanud inimesed.