"Sarnaselt Eesti rahvaga olen ka mina väsinud igasugustest poliitilistest skandaalidest ja tühja koha pealt tekkinud tülidest," tunnistas Savisaar-Toomast Delfile.

"Uuel aastal peab poliitikute, meedia ja inimeste vaheline suhtlemine muutuma ausamaks ning kaasavamaks," ütles ta. "Meil tuleb alati üksteise seisukohti austada ja nendega arvestada."

Savisaar-Toomast soovis oma kallile kodumaale elujärje tõusu ning avaldas lootust, et kasvab laste sündimus ja väheneb väljaränne.

"Euroopas konkurentsivõimelisena püsimiseks peab meie inimeste heaolu kiiremini tõusma ning riigil tuleb kindlasti senisest rohkem toetada rahalistes raskustes perekondi," ütles Savisaar-Toomast.

Eesti ja Euroopa Liidu huvides avaldas ta lootust, et mais toimuvate europarlamendi valimiste järgselt ei õnnestu eurovastastel ja ekstremistlikutel jõududel Euroopa Parlamendis fraktsiooni moodustada.

"Kindlasti tuleb 2014. aastal võtta selge suund uue konvendi kokkukutsumisele, et arutada ning täiustada Euroopa Liidu aluslepinguid," rääkis Savisaar-Toomast ees ootavatest tööülesannetest.

Ta täpsustas, et vaja on fikseerida riikidevahelised fiskaallepingud ja muud majanduslepingud, et tulevikus välistada uue Kreeka laadse kriisi teket.

"Ühiselt tuleb meil otsida vastust küsimusele, milline saab olema Euroopa Liidu tulevik," ütles Savisaar-Toomast ja sõnastas ees seisva küsimuse: "Kas soovime senise süsteemi säilimist või föderatsiooni ehk liitriigi suunas liikumist? Või äkki on ka kolmas tee?"

Ta avaldas soovi, et uues aluslepingus fikseeritaks selgelt rahvusriigi roll ja oleks selge, mis jääb tulevikus iga liikmesriigi enda otsustada ning mis kuulub Euroopa Liidu institutsioonide pädevusse.

Arengud Euroopa Liidus lõppenud 2013. aastal

Lõppenud aastat jäävad Savisaar-Toomastile meenutama paljud erinevad sündmused, mille seas on nii meeldivaid kui ka negatiivsemaid seiku.

"Minu jaoks isiklikult olid kõige tõsisemad sammud Reformierakonnaga liitumine ning kohalikel valimistel esimest korda nende nimekirjas kandideerimine," meenutas Savisaar-Toomast ja tänas kõiki, kes teda ja Reformierakonda toetasid ning Tallinna juhtimises vahetust näha soovisid.

"Euroopas oli 2013. aasta esimene aasta, kus europarlament tõsiselt püüdis realiseerida endale 1. detsembril 2009. aastal Lissaboni lepinguga antud jõudu," märkis Savisaar-Toomast, pidades silmas uue mitmeaastase finantsraamistiku arutelusid ja selle vastuvõtmist novembris, kus parlament jäi paljuski oma positsioonidele.

"Euroopa Parlamendi juhtiv roll on väga oluline, sest tegemist on ainsa otse rahva poolt valitud Euroopa Liidu institutsiooniga," lisas saadik.

Eesti seisukohalt on tema sõnul oluline välja tuua ka muudetud reeglistikku ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel ja struktuurifondide vahendite kasutamisel. Samuti ühtse põllumajanduspoliitika arutelusid.

Märgilise tähendusega Eesti inimeste jaoks Savisaar-Toomasti sõnul loomulikult Rail Balticu rahastamismudeli loomine Euroopa Ühendamise Rahastu CEF) näol.

Tugevam finantsjärelevalve

Euroopa Liidus tervikuna otsiti mullu aga võimalusi liikmesriikide majandusstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamiseks.

"Ühtlasi tugevdati finantsjärelevalvet nii liikmesriikide eelarvete kui ka pankade üle ning keskenduti tööpuuduse vähendamisele, seda ennekõike noorte seas," loetles Savisaar-Toomast.

Negatiivse poole jäi Savisaar-Toomastile meelde läbikukkunud assotsiatsioonilepingu sõlmimine Ukrainaga ning seal jätkuvad rahutused. Ta lisas, et ka Kreeka rahva rahulolematus pole vaibunud.