Volinik Mari-Liis Sepper leiab, et puuetega inimestele töötamise võimaluste loomisel peab riigisektor ja ministeeriumid olema erasektorile eeskujuks, kuid kaks töötajat 11 ministeeriumi peale ei ole tema sõnul üldse mingi eeskuju.

Sepperi sõnul peab volinik vaatama, et täidetakse võrdse kohtlemise nõudeid, et ka puuetega inimesed saaksid töötada. Läbi viidud küsitlusega soovitigi teada, kui hästi on ministeeriumid seda kohustust täitnud.

"Teadlikkus, mis puudutab puuetega inimeste värbamist, on ministeeriumide seas madal, ei nähta lihtsat seost, et kui puudub juurdepääs hoonele, siis ei saa inimesed sinna tööle kandideeridagi," rääkis Seppper.

Tema sõnul ei saa ministeerium oodata, et konkreetne inimene koputab uksele ja hakkab kandideerima ja alles siis hakatakse hoonet kohandama talle vastavaks.

"Olukord ei parane, kui riik ja avaliku sektori tööandjad eeskuju ei näita," on Sepper veendunud. "Seaduses on selleks üldisemad põhimõtted olemas."

Ministeeriumide jaoks toodi pärast küsitlust välja kuus erinevat soovitust, mis hetkel on asjakohased. Üks nendest on soovitus luua praktikakohti puuetega inimestele, et pärast seda oleks neil parem võimalus saada tööd avalikus sektoris.

Peale parema juurdepääsu tagamise tuleks tagada ka vaegnägijate turvalisus, näiteks trepi algusesse ja lõppu paigaldada turvaelemendid.

Kuna puuetega inimestele ei ole alati jõukohane töötada täistööajaga, oleks osaline tööaeg hea meede, et kaasata tööturule senisest enam puudega inimesi.

"Puuetega inimest ei nähta kui tavatöötajat," ütles Sepper. Arvatakse, et on piisav, kui paar korda aastas tuleb asutusse puudega inimene, kes pääseb vaid hoone esimesele korrusele.

Eestis on hetkel hõivatud umbes 9500 tööealist inimest, neist üle 7000 ehk kaks kolmandikku saab tööd erasektoris.