"On asju, mida saab teha riik ja on neid, mida saab muuta ettevõtja. Võiks tekkida ühiskondlik norm, et suurem tööandja tegeleks ise sellega, et võrdse töö tegijad saaksid võrdset palka. Alustada võiks palgaauditist – millisel ametikohal saadakse kui palju palka ning milliseid töid teevad organisatsioonis naised, milliseid mehed," leidis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Sepper.

Tema hinnangul tulemustes midagi uut ei ole, kuna palgalõhe naiste ja meeste vahel on Eestis viimased kümme aastat olnud keskmiselt 28 protsenti. "Lõhe on Euroopa Liidu suurim ja peegeldab üsnagi ilmekalt seda, et Eesti ühiskond ei ole tasakaalus – naiste ja meeste puhul ei saa rääkida de facto võrdsetest võimalustest," ütles Sepper.

Sepper rõhutas, et sellest kaotab terve ühiskond. "Eriti nii väikeses riigis nagu Eesti on eluliselt tähtis, et suudetaks oma inimkapitali hästi ära kasutada," sõnas ta.

Sepper möönis, et ehkki erinevat palka seletab osaliselt see, et mehed ja naised teevad erinevaid töid, on suurem osa palgalõhest seletamata, mis viitab sellele, et sama või võrdväärset tööd tegevad naised ja mehed saavad erinevat palka ning et osa põhjustest on teadmata.