Delfi küsimusele, kuidas Tallinnas kandideerivad erakonnad ja poliitikud suhtuvad mitte-eestikeelsetesse inimestesse ja valijatesse vastas Vseviov, et paraku ei saa siin üldistava hinnangu andmisel kasutada sõna "suhtuvad".

"Sest suhtumisega, mis on ikkagi mingit laadi emotsioon, siin kõige üldisemalt tegemist pole. Pigem tuleks nii öelda suhtumise hindamisel pruukida mõistet "kasutavad". Mis ei tähenda muidugi seda (kui juba tuua sisse keele ja rahvuse jaotuskriteerium), et eestikeelsed inimesed ja valijad oleksid vähem ärakasutatud."

"Pole midagi lihtsamat ja samas alatumat (seda on kinnitanud ajalugu korduvalt), kui mängida inimeste rahvustunnetel," tõdes Vseviov. "Selline ärakasutamine ei pea kaugeltki olema robustne ja otseselt näkku kisendav. Vahel piisab vajutamisest klahvikestele, mis paiknevad inimeste alateadvuses või hinges. Näiteks vihjetena: kui meie lahkume, aga just nimelt meie oleme teid kaitsnud, tulevad teised, kes hakkavad teid taga kiusama," tõi ta näiteks.

"Ja kui inimesel seondub (osavalt seondatakse) see meie määratlus rahvusega, siis ongi toimunud rahvusliku kuulumise ärakasutamine," selgitas Vseviov.

Probleem ongi selles, et neid, keda pole taoliselt võimalik ära kasutada, on vist ikkagi vähemus. Muidu oleksid ju need klahvikesed jäänud tehnoloogide poolt puutumata, võttis Vseviov kokku.