Sester rääkis peaminister Ansipi intervjuus Reutersile üles tõstatatud Kreeka kolmanda abipaketi teemat kommenteerides, et enne mingisuguste otsuste tegemist tuleks vaagida Kreeka antud lubadusi ning vaadata peale abipalve edastamist üle konkreetsed pakkumised ning enda rahaline olukord.

"Hakkame tegelikult sellest pihta, et Kreekale abi andmine on hetkel puhas spekulatsioon ning samahästi võiks me küsida, et mida me arvame Lätile ja Leedule abi andmisest. Aga jätkuvalt oleme me sellel seisukohal, et raha saab anda juurde vaid siis, kui konkreetseid lubadusi täidetakse," ütles Sester Delfile.

Rahanduskomisjoni juht lisas, et rahvusvaheliste laenuandjate troika on Kreeka samme teraselt jälgimas ning kui peaks tulema mingil põhjusel kõrvalekalle oma lubadustest ning need on objektiivsed põhjused, siis võiks alles Sesteri sõnul abi andmisest edasi rääkida.

"Kui rääkida aga globaalselt raskustes riikide aitamisest, siis siinkohal olen ma ka seda meelt, et riike aidata," lisas Sester ja tõi välja, et ka Eesti oli aastaid tagasi kriisisituatsioonis ning meie igapäevane vajadus sai kaetud enda reservidest.

"Sellisel hetkel aga sa tunnetad seda, et sa vajad välistuge ning eks siin olegi moment, et kui raskustesse satuvad teised riigid, siis võib see kõik doominoefektina meile tagasi tulla," ütles rahanduskomisjoni esimees.

Sester lisas ka, et seni pole rahanduskomisjonis Kreeka kolmandat abipaketti arutluseks laual olnud.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval uudisteagentuurile Reuters, et Eesti on valmis aitama Kreekat kolmanda abipaketiga ja abistama ka teisi raskustes eurotsooni riike.

Aasta tagasi ütles peaminister Ansip Reutersile, et väsimus abipakettidest valijate hulgas ohustab ühisrahatsooni, kuid nüüd on tema toon palju optimistlikum.

„Me peame mõistma, et me ei aita mitte ainult Kreekat või teisi riike, me kaitseme ka iseennast,“ ütles Ansip intervjuus Reutersile.

„Niisiis loome me tulemüüre ja siis, kui need tulemüürid on piisavalt kõrged, ei pea me kulutama nii palju raha tulekustutusvahenditele ning kõige tõenäolisemalt ei pääse tuli meie majja. Niisiis peame me jätkama, me peame olema paindlikud,“ ütles Ansip.

„Kui me otsustasime (Euroopa Stabiilsusmehhanismi) ESM-iga ühineda, oli see paljude inimeste jaoks Eestis sõnum selle kohta, et me kaotasime just kaks miljardit eurot,“ meenutas Ansip varasemat suhtumist.

Sel ajal olid Eesti meedia ja poliitikud pahased, et üks eurotsooni vaesematest riikidest peab aitama palju rikkamat Kreekat, kirjutab Reuters.

„Me ei toeta neid mõtteid. See annab halba eeskuju kõigile teistele,“ ütles Ansip.

„Enamik eestlastest loodab, et kriis on selja taga. Isegi palgad tõusevad,“ teatas peaminister.