Doktoritöö kaardistas viikingiaegse dekooriga Eesti arheoloogilised leiud
Indrek Jets on doktoritöös püütud mõtestada selliste esemete ning ornamentika rolli siinses kultuuris ja ühiskonnas ning selle eripärase kultuurinähtuse leviku ajaloolist tausta, vahendas Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht.
Indrek Jetsi doktoritöö "Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel" avalik kaitsmine toimub esmaspäeval kell 15 TLÜ Ajaloo Instituudi saalis (Rüütli tn 10).
Eesti rahvusliku identiteedi jaoks on muinasaeg, sealhulgas ka viikingiaeg olnud oluline periood juba rahvusliku ärkamise ajast saati.
Siinsest muistsest kultuurist on üks tänapäeval nii-öelda käega katsutavamaid osi ornamentika. Ornamendi poolest ühed silmatorkavamad ja efektsemad on aga esemed, mille kujundus on 9.- 11. sajandil Skandinaavias käibinud kunstistiilides. Tegemist on keeruliste põimuvatest loomafiguuridest moodustatud mustritega, mille teostusel on sageli kasutatud hõbetamist ja kuldamist. Tõsi küll, meieni jõudnud leiud on enamasti fragmentaarsed ja tulest ning korrosioonist kahjustatud.
Varase ja keskmise viikingiaja skandinaaviapärase põimuva ornamendiga leiud hõlmavad ehteid, ratsuvarustuse osi, mõningaid tarbeesemeid ning relvastusega seonduvat. Suur osa selle perioodi leide omab täpseid vasteid Skandinaavias või viikingite kolooniais, kuid ei puudu ka omapärased esemed. Samuti võib märgata skandinaaviapärase ornamendi mõju mõne kohaliku ehtetüübi dekoorile.
Suuremal määral on skandinaavipärane põimuv loom- ja taimornament Eestis levinud hilisviikingiajal. Eeskätt 11. sajandi esimesel poolel kasutusel olnud ringerike stiili ornament kaunistab 6 mõõga detaile ning 12 odaotsa. Järgnenud urnesi stiilis dekoori on vähemalt 24 mõõga detailidel ning 18 odaotsal, lisaks on teada naaste, mitmesuguseid vööosi ning mõned ehted. Stiilipuhtam ornament esineb hilisviikingiajal eeskätt relvadel. Uurimuse pealkirjas leiduv väljend „lahingu maod“ ongi skaldiluules käibinud kujund mõõkade ja odade kohta. Madude ja lohede moodi on ka loomamotiivid, mis siinseid relvi kaunistavad.
Skandinaaviapärase ornamendiga leiud pärinevad kalmetest, mille matmiskombestik ja ülejäänud materjalgi on kohaliku ilmega. Selliselt on need esemed kuulunud kohaliku ühiskonna liikmetele. Mõningad asjaolud lubavad väita, et hilisviikingingiajal on skandinaaviapärase ornamendiga relvi, naaste ja vööosi valmistatudki ka mõnes Eesti rannikupiirkonna keskuses.
Seejuures on stiilipuhtam hilisviikingiaegne skandinaavialik ornament siinmail seostunud eeskätt militaarse sfääri, relvadega, kuna ehetel on käibinud täiesti teistsugused ja erineva päritoluga kujundikeeled. Ilmselt on skandinaaviapärane ornament Eestis olnud üheks elemendiks sel perioodil esile tõusnud sõdalaste kihi sotsiaalses kommunikatsioonis, enese defineerimisel ja eristamisel muust ühiskonnast. Selle juures on üksteist täiendavatena toiminud ornamendimotiivide tähendusväljad, eksklusiivne keerulisus, skandinaaviapärasus ja väärismetallide kasutamine. Rahvusvahelisel tasandil aga ühendas vaadeldud ornamentika kasutamine eesti sõdalasi Põhja-Euroopa viikingimaailmaga.
Indrek Jetsi doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsent Kersti Markus ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Marika Mägi.
Oponendid on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Tõnno Jonuks ja Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel.
