Pikhof: vajaduspõhine lastetoetus tõi paljudesse peredesse hoopis meelehärmi

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul võib kuu aja eest jõustunud nn vajaduspõhiste lastetoetuste reformi lugeda sisuliselt läbikukkunuks, sest valdav osa majandusraskustes peredest pole uue toetusliigi nappe summasid taotlenud.

„Valitsuskoalitsiooni poolt algselt laialt reklaamitud ettevõtmise numbrid räägivad enda eest: prognoositud 30361 pere asemel maksti juulis täiendavat toetust vähem kui 3000 perekonnale ehk üheksale protsendile plaanitud leibkondadest. Näiteks Tallinnas on nn vajaduspõhist toetust saanud vaid kuus ja Harjumaal kolm protsenti puudust kannatavatest peredest,“ märkis Pikhof meediale saadetud teates.

Selle põhjuseks on tema väitel nii naeruväärselt väikesed summad kui ka inimeste väärikust riivav toetuse taotlemise kord. „9,59 eurot ei kaalu üles seda, et tuleb sõita kord kvartalis vallavalitsusse ja tõestada, et su laps vajab abi. Pahatihti kulub ka bussisõidule rohkem raha. Suure propagandakära saatel alanud reform on toonud paljudesse peredesse pettumust ja meelehärmi,“ ütles Pikhof ning lisas, et 1. juulil jõustunud seadusemuudatustest on saanud tuntavat tuge vaid kolme-ja enamalapselised pered.

Pikhofi sõnul on võimuerakondadel viimane aeg mõista, et lastega peresid tuleb aidata nii, et sellel on laste heaolule ka tegelik mõju. Tema sõnul ootab riigikogus järge seaduseelnõu, mis näeb ette kümme aastat muutumatuna püsinud lastetoetuse kolmekordistamise. "See samm vähendaks ka tegelikkuses vaesuses elavate laste arvu, toetaks kõigi laste täisväärtuslikku arengut ning aitaks kaasa sündivuse kasvule,“ rääkis Pikhof. „Kindlasti tuleb lastega peredele pakkuda ka lisateenuseid. Riigil lasub otsene kohustus toetada senisest märksa enam Eesti peresid.“

Pikhof avaldas lootust, et juulis on vajaduspõhise peretoetuse taotlejaid juurde tulnud. „Väikest leevendust pere eelarvele ta ikkagi toob,“ lausus Pikhof.