Justiitsministeerium saatis kolmapäeval kooskõlastusele eelnõu, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Kokku väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.
„Sellise üldhinnanguna võib öelda, et need on väga õiged muutused. Hakkas silma näiteks see altkäemaksu ja pistise eristamise kaotamine (pistise mõiste kaotatakse ära ning alles jääb vaid altkäemaks – toim), mis oli üsna absurdne ja tekitas peavalu. Eks kogu karistusõiguse süsteem vajab pidevat korrastamist,“ kommenteeris Saar Delfile.
Kui kuriteokoosseisud paiknevad ainult karistusseadustikus, siis haruseaduseid, mis näevad ette vastutuse väärtegude eest, on praegu kokku 148. 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid 76 alusel.
„Üks asi on need nii-öelda surnud koosseisud, mis karistusseadustikus üleval on, mida kunagi kasutata, need lihtsalt on ja need ei puutugi suurt asjasse. Teine asi, millest on natuke juttu ka olnud, kuid mis on meie praeguse kriminaalpoliitika põhiprobleem, on see tohutu kriminaliseeritus. Väga kergekäeliselt satub inimene karistatute nimekirja,“ rääkis Saar.
Selles, et karistusõiguse muudatused võiksid kaasa tuua pättide kergemini pääsemise, julgeb Saar kahelda.
„Riiklik karistuspoliitika peaks väga selgelt välja tooma ohtlikud õiguskorrarikkumised ehk rasked kuriteod, mille puhul riik peab resoluutselt ja aktiivselt tegutsema. Teine pool on kergemad üleastumised, kus ei peaks nii palju aega ja energiat kulutama,“ jätkas ta.
Kooskõlastusele saadetud eelnõuga muudatused karistusseadustikus 163 paragrahvi, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ning juurde lisatakse 11 uut koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse kokku 107 haruseaduses.
