Möödunudnädalane Euroopa roheline nädal Brüsselis keskendus peaasjalikult õhu saastamisele. Suurimaks saasteallikaks peetakse ahikütet, mistõttu tuleks see lõpetada.

Ahikütte keelustamise ja selle muuga asendamisega kutsutakse ühinema ka Eestit, kus on hinnanguliselt ligi 400 000 ahju.

Ahiküttega majade üleviimiseks keskkonnasõbralikumatele kütteviisidele soovitatakse rakendada sotsiaalprogramme, samuti soovitatakse teha ökoremonti, et ei peaks nii palju kütma.

MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse liige Annes Andresson peab ahikütte keelustamist absurdseks, sest uued ahjud ehitatakse standardite järgi, mis tagab optimaalse põlemisprotsessi ja minimaalse keskkonnasaastamise.