Euroopa Komisjon võttis vastu uue seemnemääruse
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik Maris Ilves ütles Delfile, et kuigi on väidetud, et seemnemäärus muudab paljud koduaias kasvatavad taimed illegaalseks, siis tegelikult ELi uus seemnemäärus midagi väga uut enesega kaasa ei too.
„Eelnõu eesmärk on, et tarbija teaks, mida ostab, iga riik võib oma vanu sorte oma riiklikus sordilistis edasi hoida,” kinnitas ta. „Tegelikult igas riigis sama asi praegu toimib, määruse eesmärk on ühtlustada Euroopa tasemel seadusandlus,” lisas Ilves.
Euroopa Komisjoni teatel võttis komisjon täna vastu meetmepaketi, millega tugevdatakse tervishoiu- ja ohutusstandardite järgimist kogu toidutarneahela ulatuses.
Taimse paljundusmaterjali kasutamist eraaedades ELi õigusaktides ei käsitleta ning eraisikud saavad jätkata taimse materjali ostmist ja nende seemnete müümist väikestes kogustes. Kõik mittekutselised käitlejad (nt eraisikust aednikud) võivad vahetada seemneid muude eraisikutega ilma, et seda reguleeritaks kavandatava määruse eeskirjadega.
„Põllumajanduslik toidutööstus on ELis suuruselt teine majandussektor, kus töötab üle 48 miljoni inimese ning selle toodangu väärtus on ligikaudu 750 miljardit eurot aastas. Euroopas kehtivad maailma kõrgeimad toiduohutusstandardid,” ütles Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste volinik Tonio Borg.
Arukamad eeskirjad
„Hiljutine hobuseliha skandaal on siiski näidanud, et arenguruumi veel on, isegi kui ohtu tervisele selle juhtumiga ei kaasnenud. Lühidalt on paketi eesmärk kehtestada toiduohutuse reguleerimiseks arukamad eeskirjad,” rääkis Borg.
Paketis lähtutakse üleskutsest lihtsustada õigusakte ja reguleerida arukamalt, mistõttu on ettevõtjate halduskoormust vähendatud ja eeskirju lihtsustatud. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kõnealused õigusaktid mõjutavad väike- ja mikroettevõtjaid, kes vabastatakse õigusaktide kõige kulukamatest ja koormavatest nõuetest.
Uutes eeskirjades on kooskõlas komisjoni parema reguleerimise tegevuskavaga võetud arvesse ka taimse paljundusmaterjali liiki, tootmistingimusi ja vastavate ettevõtete suurust. Seepärast ei ole traditsiooniliste sortide ja heterogeense materjali registreerimiseeskirjad nii ranged. Selliste kategooriate puhul ei nõuta katsetamist ega muude õigusaktiga kehtestatud nõuete täitmist.
Samuti on komisjoni kinnitusel vähendatud halduskoormust mikroettevõtjatel, kes võivad nišituru materjalina igat liiki paljundusmaterjali registreerimata turustada. Peale selle on mikroettevõtjad üldiselt vabastatud registreerimistasudest.
Praegune toidutarneahelat käsitlev ELi õigustik koosneb peaaegu 70 õigusaktist. Tänase reformipaketi tulemusel asendatakse need vaid viie õigusaktiga ning vähendatakse ka bürokraatiat põllumajandustootjate, aretajate ja toidukäitlejate (tootjad, töötlejad ja turustajad) jaoks, et neil oleks lihtsam oma tööd teha.
