Ta tõi näiteks, et füüsilised tingimused, ülerahvastatus ja pikaajaline toa jagamine ebasümpaatse inimesega võivad hakata vägivalda "tootma".

"Samamoodi võib vägivalda põhjustada see, kui erihooldekodu klientidel pole piisavalt tegevust," ütles Parrest Delfile. Viimane võib olla tingitud näiteks personali puudusest või oskamatusest arendavaid tegevusi korraldada.

Vägivalla põhjuseks võib Parresti sõnul olla seegi, et patsiendid ei järgi raviskeemi, personal ei suhtu klientidesse piisava austusega või ei reageeri vägivallajuhtumile kohaste meetmetega.

"Ööpäevaringset erihoolekandeteenust kasutavate klientide puhul tuleb paratamatult olla valmis ootamatuteks olukordadeks, mistõttu on äärmiselt oluline ennetustegevus," tõdes Parrest.

Erihooldekodu pidaja peaks tema sõnul analüüsima erinevaid vägivalla teket soodustada võivaid tegureid ning rakendama vägivalla ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Lisaks tuleks Parresti sõnul hinnata, mida teha selleks, et vägivallajuhtumile piisavalt kiiresti reageerida ning kuidas minimeerida vägivaldseks muutunud inimese põhjustatavaid tagajärgi.

"Aset leidvate vägivallajuhtumite üle tuleks pidada arvestust, juhtumeid, nende tekkepõhjuseid, situatsioonis käitumist kui ka tagajärgi analüüsida ning selle põhjal uusi meetmeid rakendada," loetles Parrest.

Eelmisel reedel, 22. märtsil peksis Jõgevamaal asuvas erihooldusteenust osutavas Võisiku hooldekodus 19-aastane neiu käte ja jalgadega 45-aastast naist. Kannatanu toimetati Tartu ülikooli kliinikumi, kus ta hiljem suri. Neiu toimetati psühhiaatriakliinikusse.

Juhtunu asjaolude selgitamiseks toimub kriminaalmenetlus tapmise paragrahvi järgi.