"Olen tutvunud nii Rimessi poolse auditi lõppjäreldusega kui ka kultuuriministeeriumi täiendavate küsimustega ning võin kinnitada, et mitte mingisugust finantsvahendite ebaotstarbekat kasutamist ei tuvastatud," ütles Puusaag Delfile.

Audiitorfirma pole kultuuriministeeriumi tellimusel veebruaris läbi viidud auditi tulemustest SA NUKU nõukogu siiani teavitatud. Puusaagi sõnul põhjendab ministeerium seda sellega, et neil on tekkinud mitmeid küsimusi ja enne kui pole vastuseid, nad ei soovi tulemusi avaldada.

Ministeerium jätkab küsitlemist

Küsimusi on näiteks tekitanud teatri kohviku tasuta kasutusõiguse andmine suulise kokkuleppe alusel. "Läbi aegade on meil olnud viis operaatorit ning teater on püüdnud ka ise kohvikut pidada. See kõik on näidanud, et lastele suunatud kohvikut, mis on avatud ainult etenduste ajal, ei ole võimalik kasumilkult opereerida," ütles Puusaag.

"Teater peab pakkuma emotsiooni, mille juurde kuulub ka kohvik. Kõige lihtsam oleks see muidugi kinni panna, aga selline tulemus ilmselt ei rahuldaks kedagi," lisas Puusaag.

Küsimusele, kas ajakirjandusse jõudnud info põhjal peaks olema Nukuteatri pärast mures, vastas Puusaag, et tänase seisuga ei pea Nukuteatri pärast hetkel muretsema rohkem kui ühegi teise Eesti teatri pärast. "Küsimus on tegelikult laiem – milline on tänase teatrite rahastamise juures üldse teatrite jätkusuutlikus," ütles Puusaag.

"Vaadates, milline on eelmisel aastal tehtud ületundide hulk teatris, ei ole alust arvata, et kuskil on keegi väga üle. Vähendame etendusi, väheneb ka omatulu. Kõik on seotud," rääkis Puusaag.

Riigikontrolli auditis on Puusaagi sõnul välja toodud, et teatrite rahastamine ei toimu ühegi seaduse alusel ning seetõttu ei saa väita, millise riigipoolse toetuse summaga peab üks teater toime tulema. "Arvan, et varem või hiljem tõstatub see probleem laiemalt, sest kultuuriinimesed ei ole nõus ainult missioonitundest saama väiksemat tasu kui teistes valdkondades," ütles Puusaag.

Omatulu rohkem kui riigi toetust

Puusaagi sõnul andis Nukuteater möödunud aastal üle 700 etenduse ja teenis omatulu rohkem kui laekus riigieelarvest. "Keskmine Eesti etendusasutus saab riigilt iga omateenitud euro kohta kaks riigilt. NUKUs on see suhe 1:1. Selles mõttes on nukuteater oma väikese kollektiiviga väga positiivne näide," selgitas Puusaag.

Nõukogu liikme sõnul on nad teatris lisaks iga-aastasele kontrollile tehtud "erikontrolliga" rahul, sest aitab lõpetada spekulatsioonid. "Samuti annab vihjeid, kuidas tulevikus asju veelgi paremini korraldada," ütles Puusaag.

Kultuuriministeeriumist öeldi, et praegu oodatakse Nukuteatrilt auditile täiendavaid kommentaare ning lõpliku valmimise järel saadab audiitor selle juhtkonnale.

Kultuuriministeerium teatas 1. veebruaril, et siseauditi üksus alustas Nukuteatris auditi läbiviimist, et uurida teatris tekkinud pikaajalise makseraskuse põhjused.

Audit ei ole lõppenud, see on hetkel veel pooleli ning avalikustatakse tõenäoliselt 19. märtsil, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja. "Seega on absoluutselt ennatlik väita, et mingeid rikkumisi pole tuvastatud. Audiitorfirma Rimess koostas vaid osa Nukuteatri auditist, teise osa viib läbi kultuuriministeerium ja see töö veel jätkub."

1. veebruaril vahetas minister Lang välja sihtasutuse NUKU nõukogu kaks liiget. Nõukogu esimees kahtlustas, et ametist tahetakse vabastada teatrijuht Meelis Pai. Ministeerium on viidanud teatri makseraskustele, samas teatrijuhi kinnitusel on rahaline olukord tavapärane. Küsimusele, kellel on rohkem õigus, peakski audit vastuse andma.