"Kõigepealt on organisatsioonil olemas suund, kuhu soovitakse jõuda," selgitas Saar, kuidas toimub juhtide värbamine ja palgaläbirääkimised. "Vastutusala on ka enamasti päris põhjalikult kirjeldatud, lahendamist vajavad probleemid kaardistatud."

Saare sõnul võetakse sobiva "kosilase" otsimisel arvesse ka seda, kes toob kaasa suurema väärtuse ja kelle nägemus tõotab tuua organisatsioonile kõige suuremat kasu ja õitsengut.

"Lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud, millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua," loetles Saar. "Läbi väärtuse loome tulekski vaadata ka tasunumbrit."

Saar tõi näiteks, et värvatud juht võib küll olla kallis ehk tema palk kõrge, kuid ta suudab sisse viia muudatused, mis kuskil kohas raha jällegi kokku hoiavad ja kogu organisatsiooni efektiivsemalt tööle panevad.

"Tippjuhi töö on ääretult vastutusrikas ja põhimõtteliselt peaks see tasu sisaldama ka enese taastootmist," lausus Saar.

Saare sõnul tekib aga ettevõtte teiste töötajate ja valikkuse pahameel ning ebaõiglustunne siis, kui infot napib või juhi tegevus pole läbipaistev. Selle vastu omakorda aitavad selged eesmärgid, mõõdikud.