Koolivägivalla vastu taiplikkuse ja arukusega!
Kõigepealt peaks tegema endale selgeks, et mis asi see koolivägivald õieti on ja siis asuda probleemi lahendama.
Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.
Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel.
Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad); neil, kes õpivad väga hästi (või ka väga halvasti), aga kes on füüsiliselt ja psüühiliselt teistest nõrgemad; lapsed, kes teistest erinevad välimuse või käitumise poolest.
Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.
Üks paljudest soovitustest on "Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada."
Kuidas saab kool koolivägivalla vastu võidelda?
Kui on teada, et keegi kedagi kiusab või norib. Siis tuleks kiusaja või kiusajad panna kooli hoovi (territooriumit) koristama ja peale seda kirjutama kirjandi, et mida ta õppis sellest ja mis ta arvab, mis edasi saab. Kui nüüd keegi väidab, et kiusajat/kiusajaid ei reedeta siis tuleb mõelda sellele, et kui SINA käiku ei tee siis oled ise järgmine ohver. Kui sa oled juba ohver siis mõtled, et oleks võinud rääkida ja ära hoida see aga sa ei teinud seda.
Seega, kui sa näed koolis olles (klassis, koridoris ja/või õues) koolivägivalda (kiusamist, mõnitamist või midagi muud sellist) siis sekku, teata sellest õpetajatele.
Kuidas saab kodus koolivägivalla vastu võidelda?
Istu koos lapsega laua taha, tee talle selgeks, et mis tagajärjed on koolivägivallal nii läbi ohvri kui ka kiusaja silmade. Räägi temaga, et milline tulevik ootab sind, kui koolikiusajat ja koolivägivalla ohvrit ees. Peale seda vestlust anna lapsele paber ja pastakas kätte, las ta kirjutab, et mis järelduse ta sellest tegi. Peale seda vii laps noorsoopolitseiniku jutule ja las temagi räägib koolivägivallast, kui sealt olete tagasi siis las ta kirjutab uuesti, mida ta teada sai ja mis järelduse tegi. Peale selle, anna talle need kaks kirja ja las loeb ning mõtleb, et kas koolivägivalda annab ära hoida ja kas ta sai õigesti aru, et koolivägivald ei lahenda probleemi vaid tekitab suuremaid probleeme.
Seega, kui sa tead, et koolis on koolivägivald siis ära hoia seda endas, vaid räägi sellest oma vanematele või pöördu noorsoopolitseiniku poole. Nemad juba teavad, kuidas sekkuda ja kuidas hoida last koolivägivallast eemale.
Mida saab õpetaja teha?
Ega ta praeguste seaduste kohaselt ei saagi midagi teha, ta saab sekkuda ainult sõnaliselt ja vahele minnes aga seda nii, et tema ei kannataks. Siin kohal paneks vanematele inimestele südamele, et kui teie koolis käisite siis kas teie olite tublid ja paid? Kas teid ei löödud? Paljud saavad öelda, et "jah, neid ei löödud" aga samas, kui paljud ütlevad "jah, neid löödi". Kas see keda omal ajal koolis õpetaja lõi, kas see löömine tegi halvemaks inimeseks? Ei teinud. Kui sind õpetaja lõi siis ta tegi seda asja pärast ja sa said aru sellest.
Loo moraal: Ma ei poolda vägivalda aga kas poleks aeg muuta midagi, et meie tulevik ehk meie lapsed ei oleks tülinorijad, vandaalid või kurjategijad. Tuleks muuta kodust kasvatust, koolis õpetavate õpetajate õiguseid ja samuti tuleks vaadata üle seadused. Just need seadused, mis teevad meie tuleviku lootustest ehk meie lastest memmekad, kes hakkavad nutma kohe, kui natukene karmimalt neid kohelda.
