Tanja Korobka: miks eestlased nii ettevõtmatud on?
Kõigest kaheksa-aastane inglise tüdruk Kiera oskab suurepäraselt ujuda, näidelda, maalida, laulda ning kitarri ja klaverit mängida. Tema julgus ja suurepärane väljendusoskus on temavanuse kohta hämmastav.
Ma ei tea kuidas teised, aga mina olin kaheksa-aastaselt arglik esimese klassi laps, kes alustas tähtede õppimist, mingit identiteeti või enesekindlust mul siis veel ei olnud.
Millegipärast on mul tunne, et Eesti lasteaiad/algkoolid pole kümnekonna aastaga palju muutunud. Arvatavasti täidavad kasvatajad siiani ülevalt tulnud käske, mille järgi on kõik tegevused reguleeritud ja ajaliselt paigas, arvestamata lastega kui väikeste isiksustega, kellel kõigil on oma tilluke arvamus ja maailmapilt.
Iseseisev mõtlemine on Eesti lapsele raske, isegi keelatud. Juba pisikesena tajub ta end mutrikesena masinavärgis, kus masina juhtimise otsuseid tehakse temaga arvestamata, see aga viib loovuse ja algatusvõime hääbumiseni. Loovuse põhiliseks allikaks on inspiratsioon, mis saab kujuneda vaid vabas ja toetavas keskkonnas, kus laps saab julgelt avaldada soovi teha midagi, mis ülejäänute tahtest erineb. Eesti haridussüsteem aga ei salli erinevusi ja nende julget väljaütlemist ei lasteaias ega koolis - lastesse suhtutakse kui anonüümsesse hunnikusse.
Pealesunnitud ja lapsele igavate või ebameeldivate tegevuste päevast päeva kordamine, võib tekitada lapses stressi ja erinevaid komplekse, mis hiljem täiskasvanueas võivad anda tagasilööke, näiteks ambitsioonituse suhtlemisprobleemide või keskendumisraskuste näol.
Enamik Eesti lasteasutusi töötab õppekavade järgi, mis on koostatud väga ammu nõukogude ajal ja kõige hullem on, et enamus Eesti inimesi ei näe, et seal midagi valesti oleks, sest peavad seda normaalseks.
Mis on üldse algkooli/lasteaia eesmärk?
BBC andmetel on selleks:
- Areneda üksikisikuna, avastada oma potentsiaal (avastada mis meeldib, ja mis mitte);
- Areneda sotsiaalselt (tehes koostööd ja arvestada teistega);
- Ettevalmistus edasiseks pikaajaliseks õppimiseks.
Niisiis on alghariduse eesmärk lapse tulevikuks ettevalmistamine nii indiviidina kui sotsiaalselt, kuid süsteem, mis on "automatiseeritud" juba lasteaiaeas, pigem raskendab inimese kasvamist kui toetab seda.
Tagasi Kiera juurde
Üllatusin positiivselt, kui nägin Kiera tunniplaani: silma jäid sellised tunnid nagu disain, innovaatiline mõtlemine, näitlemine ja PSHE (Personal, Social and Health Education), meie mõistes inimese või terviseõpetus. PSHE eesmärk on arendada laste heaolu ja enesekindlust, julgustades neid enda võimetesse uskuma ja võtma vastutust oma tegude eest. PSHE raames räägitakse lastele ka näiteks erinevuste (rass, usuline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon jne) tolereerimist. Erinevusi peetakse vooruseks, mis teevad elu huvitavaks. Mõne aasta pärast ootavad Kierat ees sellised elulised PSHE tunnid nagu koolivägavalla tund, eesmärgi seadmise ja selle poole püüdlemise tund ning esmaabi tund.
4-11 aastased õpivad Inglismaal geograafia tunnis näiteks loodussõbralikku käitumist ja ehitisi. Kiera teadis juba 5-aastaselt, et auto on loodusele halb. Ehitiste tunnis õpetatakse lastele interaktiivset graafikat kasutades majade iseärasusi - kuidas nad seest välja näevad ja milleks neid kasutatakse. Õpilasestest saavad virtuaalsed linnaplaneerijad, kes kõik otsustavad ise, millised hooned peaksid linnas olema, alates pankadest, poodidest, tuletõrjedepoodest ja lõpetades tehastega.
Kas Eestis õpitake muusikatunnis ikka veel vaid klassikuid ja eesti jõululaule? Kiera õpib muusikatunnis väga erinevaid muusikastiile: alates reggeast lõpetades hip-hopiga. Muusikatunnis õpib Kiera ka ise pilli mängima.
Pillimäng lisab lapse üldisele arengule nii mõndagi positiivset, isegi siis, kui laps pole musikaalne:
- See suurendab mälu võimsust;
- Arendab aja juhtimise ja organiseerimise oskust;
- Parandab meeskonnatöö taset;
- Õpetab visadust.
Lisaks raamatutele kasutatakse materjali edasiandmiseks interaktiivseid graafilisi tehnoloogiad ja mänge. Inglismaa koolides on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse iga päev. Mäng vabastab pingetest, lähendab ja arendab loovust. Mängida võiksid tegelikult ka täiskasvanud, arvavad paljud teadlased.
Eestis lõpetatakse mängimine esimeses klassis, misjärel muututakse tõsiseks. PSHE–sugune elutarkus jääb Eesti lastel avastamata - siin õpitakse ajalugu ja loodusõpetust, kusjuures tuimalt ja surmvaikselt.
Vastupidiselt paljudele Eesti lastele, õpib Kiera turvalises, toetavas ja ajaga kaasaskäivas keskkonnas. Ta ei karda oma arvamust avaldada ega seda ka põhendada, sest koolis pole õigeid ega valesid, häid ega halbu vastuseid, õpetajad ei ole kõiketeadjad, vaid kõrvalseisjad ja inspireerijad. Kiera üllatavalt laia silmaringi saladus on koostöö õpetajatega, mille eesmärk on tõsta ja väärtustada kasvava inimese eneseusaldust. Kahjuks pole Kiera eakaaslastele Eestis selliseks arenguks võimalust antud.
Me peame õpetama oma lapsi rohkem mõtlema, andma neile rohkem võimalusi ise avastada ja lahendusi leida ning ka ise vastutus võtta. Kõige sellega tuleb alustada juba lasteaias, et valmistada lapsi ette toimetulemiseks tuleviku karmis olelusvõitluses, kus peab igas olukorras ise hakkama saama.
Lühidalt Inglismaa haridussüsteemist
Inglismaa haridussüsteem jaguneb kolmeks etapiks:
- Lasteaed (3-4 aastased).
- Algkool (4-11 aastased). See jaguneb nooremaks ja vanemaks rühmaks. Nooremas rühmas põhiliselt mängitakse. Algkoolis suunavad õpetajad õpilasi välja selgitama nende tugevamad küljed, et nendele siis keskkoolis keskenduda.
- Keskkool (11-18 aastased). Keskkooli saavad kõik eksamiteta. Lõpueksamid sooritatakse keskkooli lõpus. Keskkoolis keskendub õpilane ainetele, mis on talle südamelähedased.
