Remo Holsmer: Lastetoetused peredele, kes neid reaalselt vajavad
Reformierakonna poolt suvel välja pakutud lastetoetuste reformile on teinud oma ettepanekuid nii teised erakonnad kui perepoliitika eksperdid. Toetuste maksmise aluste üle saab olema riigikogus loodetavasti sisuline ja asjalik arutelu. Järgnevalt sellest, kellele lastetoetuste reform suunatud on ning mille üle võimalikud vaidlused olema saavad.
Põhimõtteliseks valikukohaks on see, kas lastetoetusi makstes peaks pigem aitama neid, kellele riigi poolne toetus perekonna ülalpidamisel reaalselt abiks on või maksta toetusi kõigile olenemata vanemate sissetulekutest?
Eestis on seni makstud toetusi universaalselt kõigile. Teistes Euroopa riikides makstakse lastetoetusi nii vajaduspõhiselt kui ka ühetaoliselt kõigile lapsevanematele. Iga riik on kujundanud oma toetuste süsteemi vastavalt võimalustele ja vajadustele, kuid paljudes riikides on kasutusel kombinatsioon universaalsetest ja vajaduspõhistest toetustest.
Kui suur saab olema lastetoetus ja kellele on see sunnatud?
Välja käidud reformi eesmärgiks on suurendada lastetoetusi neil peredel, kes seda reaalselt vajavad. Kõrgemat lastetoetuste hakkaks saama suhtelises vaesuses olevad pered ehk kahe lapsega vanemad, kelle sissetulek jääb alla 600 euro kuus. See hõlmab ca 50 000 last. Järgmise aasta esimesest juulist soovime tõsta esimese ja teise lapse toetust seniselt 19,18 eurolt lapse kohta 30 euroni ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,5 eurolt 80 eurole lapse kohta. Reformi lõplikul jõustumisel 2015. aastast saaksid abivajavad pered 40 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta ning 115 eurot kolmandast lapsest alates. See tähendab lastetoetuste kahekordistamist võrreldes tänasega ja võimaldab näiteks nelja lapsega perel laste arengusse panustada praegusega võrreldes aastas üle 1800 euro rohkem.
Senine lastetoetuste maksmise süsteem jääb kehtima – täiendavat suuremat toetust hakkavad saama need pered, kes lisaraha reaalselt vajavad. Kuna sooviks on abivajavaid peresid toetada, siis täiendavat lastetoetuse osa tulevikus toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ei arvestata. Toetuste sihitamine on omaette teema, kuid eesmärgiks on jõuda nende peredeni, kes abi reaalselt vajavad.
Kui palju maksab lastetoetuste kahekordistamine?
Sotsid on välja käinud idee tõsta esimese ja teise lapse toetusi kolm korda. Idee kõlab ju üllalt, kuid erinevalt Reformierakonna plaanist ei toeta see ettepanek paljulapselisi peresid. Piiratud võimaluste tingimustes pole vähetähtis ka fakt, et vasakpoolsete ettepaneku eelarvekuluks on 109 miljonit eurot aastas. Samal ajal soovivad kõrgemat palka õpetajad, arstid, päästeametnikud, surve all on sotsiaalkulutuste eelarve tervikuna. Reformierakonna poolt välja pakutud lastetoetuste reformi kuludeks on 2013 aastal 3,5 miljonit eurot ning aastal 2015 kui toetused kahekordistuvad, ca 15 miljonit eurot. Kuludele katteallika on sotsiaalminister lubanud leida sisemiste ümbertõstmiste arvelt.
Kahtlemata ei koosne perepoliitika vaid lastetoetustest ning käesoleva debati raames on mõistlik üle vaadata ka riigi ja omavalitsuste poolt pakutavad teenused lastele ning peredele. Kokkuvõttes jääb üle loota, et riigikogu suudab ilma suuremate poliitiliste erimeelsusteta lastetoetuste reformi sel sügisel heaks kiita ning järgmise aasta keskpaigast juba rakendada.
(Autor on Riigikogu liige, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.)
