Ettevõtja plaanib Saaremaal luua erapäästekomando

Ettevõtja Juhani Seilenthal kavatseb Leisi vallas luua riiklikust päästesüsteemist sõltumatute pritsimeeste ühingu ehk nn erapäästekomando.

Saarte Häälega

kõnelenud Juhani Seilenthal tõdes, et mõte luua sõltumatute pritsimeeste mittetulundusühing tekkis tal vahetult pärast Leisi valla päästekomando sulgemist.

“Häda ei anna häbeneda ja kui riik jätab Leisi valla hooletusse, siis tuleb hakata mõtlema, millised oleksid päästemeetmed, mida inimesed saaksid rakendada omaalgatuse korras,” selgitas Seilenthal. Neil päevil ongi tal ees käik Kuressaarde notari juurde, et MTÜ Sõltumatud Pritsimehed ära vormistada.

Suur abi on erapäästekomando loomisel Leisi valla talunikust Toomas Põlluäärest. Temale kuulub Pärsamal omaaegne traktorijaam, kus asub ka vana tuletõrjedepoo garaaž, kuhu saaks teha n-ö esimese komandopunkti.

“Minu nägemus on see, et 21. sajandil, kui meil kõigil on mobiilid olemas, ei ole mingit põhjust, et mingid kindlad seltskonnad istuvad koos ja ootavad, et äkki tuleb väljakutse,” rääkis Seilenthal.

Sõltumatud pritsimehed saavad väljakutsele sõita otse oma kodust neile kasutada antud autoga. Esimene pritsiauto, mida vormistamisel olev MTÜ kasutada saab, on Toomas Põlluäärel samuti olemas.
Ennekõike keskenduksid sõltumatud Leisi pritsimehed Juhani Seilenthali sõnul vähemalt esialgu metsapäästele ning selleks on plaan küsida metsaomanikelt üks euro hektari eest aastas.

“See on inimese enda otsustada, kas ta tahab teha meiega lepingu selle kohta, et püüame päästa ta vara nii palju, kui seda päästa annab, või mitte, aga seda me igatahes pakume,” kinnitas ta. See, kuidas sõltumatuid pritsimehi veel rahastada, pole hetkel päris lõpuni selgeks mõeldud. Kohalikke mehi, kes ettevõtmisest huvitatud on ja kustutustöödel kaasa tahaksid lüüa, Seilenthali sõnul jagub.

“Suhtume igati positiivselt, kui inimesed hoolivad rahva elust, varast ja loodusest,” kinnitas Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu lisas aga, et erapäästekomandod ei ole tegelikult maailmas midagi uut. Reeglina on need loodud mingi tööstusobjekti või piirkonna kaitsmiseks.

Päästeamet tervitab tema sõnul iga algatust ja panust, mis muudab elu Eestis või mingis konkreetses piirkonnas turvalisemaks. “Mina ei näe praegu suurt erisust vabatahtliku ja erapäästekomando vahel. Ka vabatahtlikel on võimalus teha teenustöid ning küsida rahastatust nii eraõiguslikelt kui ka riigiasutustelt,” märkis Tammsalu.

Kui rahastust taotletakse päästeametilt, siis lähtub amet vabatahtlike päästekomandode rahastamise põhimõtetest. Kui erapäästekomando soovib olla ka õnnetustest teavitamise ahela osa, peab ta samuti täitma teatud tingimusi ja reegleid.