Taavi Aas: kõik väliseksperdid soovitavad ühistransporti eelistada
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul soovitavad ühistransporti eelistada kõik väliseksperdid, kohalikud liiklusspetsialistid ning poliitikud.
"Ühissõidukiradade märkimine Tallinna tänavatele ei ole täna sündinud otsus, vaid 12-aastat tagasi linna üldplaneeringus kavandatud plaanide elluviimine," rõhutas Taavi Aas.
"Juba 2001. aastal kinnitas Tallinna linnavolikogu linna üldplaneeringus ühistranspordi eelistamist ning toonaste kavade kohaselt oleks tulnud rajada Tallinnas vähemalt 23,5 kilomeetrit ühissõidukite radu. Ka linna üldplaneeringus kavandatud ühistranspordi eelistamise ilusad ideed seisid kaante vahel ja aastaks 2004 oli ühissõidukite radu rajatud ainult 20 protsenti kavandatud mahtudest," ütles Aas.
Ühistranspordi eelistussüsteemiga hakati taas tõsisemalt tegelema 2004. aastast, mil Tallinn osales EL CIVITAS initsiatiivi projektis SMILE, millega nähti ette ühistranspordi prioriteedisüsteemi loomise esimene etapp. Projekti käigus valiti koostöös Tallinna tehnikaülikooli teaduritega välja võimalikud eelistussüsteemidega kaetavad ühistranspordikoridorid.
Tänaseks töötab toonase projekti käigus loodud eelistussüsteem kahel suunal: Paldiski mnt (alates Pirni peatusest), Endla tn, Kaarli pst, Estonia pst ning Paldiski mnt (alates Pirni peatusest) kuni Toompuiesteeni. Lisaks ühistranspordiradadele varustati nimetatud marsruutidele jäävate ristmike foorikontrollerid ja ühistranspordivahendid spetsiaalsete seadmetega, mis võimaldavad sõidugraafikust mahajäänud ühistranspordivahendile anda fooriristmikel ennetavat rohelist või rohelist tule pikendust.
2009. aastal otsustas Tallinn osaleda järgmises CIVITAS initsiatiivi projektis MIMOSA. 2010. aastal anti projektile ministeeriumite vahelise komisjoni poolt heakskiit ja alustati ühistranspordi prioriteedisüsteemide laiendamist Tallinnas. Projekt on kavas lõpetada 2013. aastaks.
Lisaks näitavad TTÜ teadlaste analüüsid, et keskmine kiirus Tallinna tänavatel langeb tipptunnil aastas ca 2 km/h ja see suundumus on kestnud juba aastaid. Samuti näitab ühissõidukitele prioriteedisüsteemide rajamise vajadust see, et uuringute kohaselt on 2/3 kesklinna läbivast liiklusest transiitliiklus ühest linnaosast teise, ilma, et sellel linna keskusega mingit pistmist oleks.
Samas näeb kehtiv linnatänavate standard näeb ette, et kui ühissõidukite liiklussagedus ühes sõidusuunas on üle 60 sõiduki tunnis, tuleb alati projekteerida omaette ühissõidukirada ja juhul, kui ühes suunas kulgeb vaid üks sõidurada, siis tulebki kogu suund või tänav ette näha ainult ühissõidukitele.
"Tuginedes uuringutele võib öelda, et ühistransporti eelistamata ei ole võimalik tagada tulevikus inimeste liikumisvajadusi ja vältida liiklusummikuid," ütles Aas.
