Mati Kaal soovitab: karuga kohtudes tehke ennast võimalikult suureks ja märgatavaks
Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul käitub oma igapäevasest tavasituatsioonist ootamatult uude olukorda sattunud elukas ettearvamatult ja ebaloogiliselt ning on üliohtlik.
Kaalu sõnul tuleks metsloomaga kohtudes ennast võimalikult suureks ja märgatavaks teha, et loom saaks oma teel pisut pöörata.
"Kui hullunud loom otsesuunas ummisjalu peale jookseb, peaks üritama veidi tema teelt kõrvale, parem mõne rajatise või puu varju, hoida. Karu ja muude kiskjate puhul aga ei tohi ise talle selga pöörates jooksu pista, sest kõigil kiskjalistel on refleks kiirelt eemalduvale objektile järgi joosta ja kõigepealt "käpp peale panna" ning alles seejärel uurida, kas see ka süüa sünnib," selgitas Kaal Delfile.
"Paaniliselt põgenevate sõraliste puhul see muidugi nii ei ole ja nende eest on väledad jalad kõige paremaks lahenduseks, kuigi mitte samas suunas, kuhu metsaelukas tormab, sest tema kiirus on igal juhul suurem."
Karusid ennegi Tallinnas nähtud
Loomaia direktor rääkis väiksemat sorti karu sattumist Piritale kommenteerides, et see pole sugugi esimene kord, kui karu Tallinnasse sattus. "Karugi pole esimest korda Tallinnas. Ma ei mäleta enam täpset aastat, aga igatahes oli linnapeaks Jaak Tamm, kes esimese ehmatusega kohe mulle helistas ja küsis: "Miks su karud vabalt linnapeal jooksevad?" Lõpuks said päästeameti mehed meie arstide abiga selle mesikäpa kusagil enne Paldiski maantee viadukti kätte, kus ta ühe, õnneks tühjana seisnud, puumaja aknast hirmuga sisse hüppas," meenutas Kaal.
Kaalu sõnul on praegune aastaaeg kuni juuni keskpaigani just see aeg, mil tavaliselt satuvad linna ka põdramullikad, kelle emad hakkavad taas poegima. "Öösel paistavad äärelinna aiad ja pargid üsna turvalised, aga päeval on kuri karjas. Mõnel aastal on paanikas põdrad jõudnud isegi Toompeale," sõnas Kaal.
Siiski manitseb Kaal, et niisugused loomad on ülimalt ettearvamatud ja uudishimust neid jälitama ja/või imetlema minna on eluohtlik. "Kui nad rahule jätta ja päästeametile teatada, kus neid nähti, siis leiavad vastavad ametimehed nad kergemini üles. Sageli on need elukad juba sellest olukorrast tingituna šokiseisundis ja surevad hiljem selle tüsistuste tõttu ikkagi, mistõttu osutuvad mõnikord kõik humaansed pingutused neid uinutada ja tagasi metsa viia pelgaks enesepettuseks ja enda hinge rahustamiseks," ütles Kaal ja lisas, et kui neid aga veel liiga paanikasse pole aetud, on siiski veel lootust, et pääsevad kokkuvõtteks ka eluga.
