Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Sirje Kolk ütles, et kuna Kaali järve kaldavallidel ei ole lõkke tegemiseks kohta ette valmistatud, ei saa tuletegemist vallidel lubada, kirjutab
.

"Kuna on tegemist sihtkaitsevööndiga, siis seadusest tulenevalt ei saa me seal lubada taimestiku kahjustamist," lausus Kolk.

Keskkonnaameti hinnangul on sobiv asukoht mälestuslõkke süütamiseks järve läheduses Kooli maaüksusel asuv tehiskattega vana korvpalliväljak.

Pihtla vallavanema Jüri Saare sõnul kaotaks aga palliplatsile tehtud lõke väga palju oma atraktiivsusest. Saare hinnangul on Lennart Meri nii kirjanikuna kui ka Eesti vabariigi presidendina teinud väga palju ühe unikaalsema meteoriidikraatri tutvustamiseks terves maailmas. Kas Kaali mälestuslõkke korraldustoimkond tahab üldse asjaga edasi tegelda, ei osanud Jüri Saar eile veel öelda. Eelmistel aastatel korraldatud meenutusteõhtud lõkketule paistel Kaali järve ääres on osavõtjate arvates igati õnnestunud.

Eesti vabariigi presidendi, kirjaniku, filmimehe ja diplomaadi Lennart Meri 83. sünniaastapäeval 29. märtsil süüdatakse lõkked mitmes paigas Eestimaal. Oma raamatus "Hõbevalgem" kirjeldab Lennart Meri Kaali kraatri tekkelugu. Meri versiooni järgi sisenenud Kaalis maha prantsatanud meteoriit Maa atmosfääri Ebavere mäe lähistel.

Mälestuslõkked või märgutuled süüdatakse 29. märtsi õhtul külaplatsidel, linnustes või teistes väärilistes kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel - oletataval Tarapita teekonnal ehk Suure Lennu kaarel või tuleteel.